ÜRO läbirääkimised plastijäätmete üle on äärel – kokkulepe on silme ees?

ÜRO läbirääkimised plastijäätmete üle on äärel – kokkulepe on silme ees?

Võitlus plastijäätmete vastu jätkub ja ülemaailmse kogukonna pühendumus on ohus. Täna, 15. augustil 2025, raporteerib idowa tundidepikkustest läbirääkimistest, mis pole veel ÜRO konverentsil plastijäätmete vastu võitlemise kokkulepet toonud. Konverentsi esimees Luis Vayas Valdivieso näeb siiski veel võimalusi tulemuse saavutamiseks ja peatas neljapäeva südaööl täiskogu istungi. Läbirääkimisi on kavas jätkata reedel.

Kuigi väidetavalt on mitteametlikke märke edusammudest, on protsess endiselt pingeline. Kriitikud, nagu WWF-i keskkonnafondi Saksamaa esindaja Florian Titze, pidasid läbirääkimisprotsessi "farsiks". Ta kutsub Saksamaad ja rohkem kui 100 riiki üles ühinema "tahteliste koalitsiooniks", et pidada läbirääkimisi väljaspool ÜRO-d. Pärast kolmeaastast rasket tööd sai läbi algselt neljapäevani kestnud lepingu teksti lõpliku vormistamise tähtaeg.

Lepingu vastuolud ja eesmärgid

Arutelude keskne vaidluskoht on kahe rühma vahel. Ühest küljest taotlevad Saksamaa ja üle 100 muu riigi jätkusuutliku plastitootmise poole ja soovivad vähendada ühekordselt kasutatavat plasti. Seevastu plastitootmise toorainerikkad riigid – nagu Saudi Araabia, Iraan ja Venemaa – soovivad tootmispiiranguid vältida.

Kavandatava lepingu eesmärk on ambitsioonikas. Eesmärk on kehtestada juriidiliselt siduvad meetmed, mis hõlmavad kogu plasti elutsüklit: tootmisest disaini ja jäätmekäitluseni. Asjaolu, et aega pole kaotada, tõstab esile murettekitava tõsiasja, et plastireostus ei ohusta mitte ainult ookeane ja keskkonda, vaid ka inimeste tervist. Mikroplasti avastatakse nüüd inimorganites ja isegi ajus.

Väljakutsetest tegudeni

Olukord pole mitte ainult murettekitav, vaid ka tõsine äratuskõne tegutsemiseks. Riigid seisavad silmitsi väljakutsega leida tasakaal majanduslike huvide ja keskkonnakaitse vahel. Kui ausat dialoogi ei toimu, võib see plastitulva vastu võitlemise edusamme tõsiselt takistada.

Viimaste kuude ebaõnnestumised heidavad meie ökosüsteemide tulevikule tumedaid varje. Seetõttu peavad asjaosalised riigid ja nende kodanikud aktiivselt selgitama, miks on ülioluline mitte ainult eile plastjäätmetest rääkida, vaid täna astuda konkreetseid samme.

Ajal, mil teadlikkus plastiku keskkonnamõjudest kasvab, on huvitav näha, kas reedesed läbirääkimised on viljakamad. Maailm jälgib arenguid hinge kinni pidades ja loodab konstruktiivsele kokkuleppele, mis vastab globaalsele muutuste vajadusele.