Õunad Baieris: viljapuuaiad pakuvad rikkust, aga kust koristada?

Õunad Baieris: viljapuuaiad pakuvad rikkust, aga kust koristada?

Kaunil Baierimaal on tänavu põhjust rõõmustada: õunasaak on saavutanud tugeva 13,5-protsendilise tõusu. Kokku ootab kasutamist 31 500 tonni õunu, kuid õhku jääb küsimus: kuhu need minema peaksid? Welt teatab, et professionaalsed puuviljakasvatajad turustavad õunu hästi, samas kui puuvilju müüakse sageli teeääres viljapuuaiad jäävad kasutamata. Selles kontekstis võiks küsida, kuidas saaks looduses seni kasutamata aardeid paremini ära kasutada.

Suureks probleemiks on see, et õunte korjamine teiste inimeste puudelt ei ole tavaliselt lubatud, kuna omanik on ebaselge. Erandiks on Wunsiedeli linnaosa, kus puud on tähistatud kollase ribaga, mis annab märku, et õunad on kõigile kättesaadavad. Bayreuthis on kodanikel lubatud korjata ka munitsipaalpuuaedades, kuid ainult oma tarbeks ja ilma abivahenditeta, nagu redelid.

Viljapuuaiad – oluline elupaik

Viljapuuaiad on midagi enamat kui lihtsalt puuviljatootja; need on Baieri kultuurimaastiku väärtuslik element. Baieri Riiklik Põllumajandusinstituut (LfL) vastutab nende kultuurmaastike hooldamise ja edendamise eest. Osana Baieri hajutatud puuviljapaktist on eesmärk istutada Baierimaal 2035. aastaks miljon uut viljapuud. See algatus ei paku mitte ainult võimalust säilitada köögiviljade mitmekesisust, vaid ka bioloogilist mitmekesisust viljapuuaedades.

LfL aitab edendada viljapuuaedade tähtsust, istutamist ja hooldamist. Samuti pakub see teabematerjale ning toetab piirkondlikke viljapuuaiaüritusi ja -kogemusi. Omavalitsuste käsutuses on hea ekspertide võrgustik viljapuuaedade kasutamise sihipäraseks toetamiseks.

Kasutusvõimaluste otsimine

Toodetud õunte puhul võiks puuvilja intensiivsem kasutamine olla põhimõttelise tähtsusega. Baieri veinipressid otsivad kiiresti kohalikku puuvilju, et oma tootmist säilitada. Markus Nagler Baieri puuviljamahlade assotsiatsioonist kutsub tarbijaid ostma piirkondlikke tooteid, et toetada nii keskkonda kui ka kohalikku majandust. Ka Baieri aiandusühistud on pakkunud lahendusi, et kodanikud saaksid lasta oma õunad õunamahlaks töödelda – see on maitsev viis viljade kasutamiseks.

Jääb küsimus: kuidas suhtub avalikkus „puuviljakorjamise“ teemasse? Saksamaa on oma üle 250 000 hektari viljapuuaedadega Euroopa esikohal viljapuuaedade riik. Küll aga kehtivad selged reeglid selle kohta, millal ja kust võib puuvilju korjata. Vastavalt föderaalsele looduskaitseseadusele on looduses korjamine lubatud seni, kuni see jääb käsitsi kimpude eeskirjade kohaldamisalasse, st korjata võib vaid väikeseid koguseid. Kohapeal ja legaalselt saagikoristuse võimalust pakub digitaalne platvorm mundraub.org, mis näitab koristamiseks mõeldud viljapuude asukohad.

Et õunte taaskasutamist veelgi edendada, rõhutavad eksperdid taaskasutusvõimaluste ja õppetöö tähtsust. Kui kodanikud mõistavad, kuidas ja kus neil on lubatud korjata, võiksime ehk peagi rääkida õunte ühtsest ja nauditavast kasutamisest Baieris. Lõppkokkuvõttes oleks see olukord, millest võidavad kõik asjaosalised: loodus, põllumajandus ja tarbijad.