Putini vari Darmstadti ees: rajooninõukogu ettepaneku peale segaduses!

Putini vari Darmstadti ees: rajooninõukogu ettepaneku peale segaduses!

Darmstadt-Dieburgi rajooninõukogus puhkes täna ebatavaline vaidlus, kui fraktsioonilise kuuluvuseta poliitik Werner Bischoff esitas ettepaneku, mis oli parlamendis paljudele punaseks lipuks. Taotluse põhjuseks oli 80. aastapäev Teise maailmasõja lõpust. Bischoffi ettepanek paluda linnaosa nõukogul paluda Venemaa ees vabandust Saksa fašismi julmuste pärast tekitas palju elevust ja viis selleni, et nii roheliste parlamendirühm kui ka mitmed teised saadikud lahkusid koosolekuruumist. Ka ringkonnaadministraator Klaus Peter Schellhaas (SPD) oli avaldustest nii mõjutatud, et lahkus saalist vastukõnet pidamata. Kogu vabandusresolutsiooni ettepanek lükati lõpuks tagasi, mis suurendas komisjonis pingeid ja tekitas palju küsimusi.

Bischoff kritiseeris oma kõnes "russofoobiat" ja "Vene presidendi vastast õhutamist" ning väitis, et Venemaa pole Ukraina konfliktis ainus agressor. Ta rõhutas, et vastutus praeguse olukorra eest lasub ka Lääne poliitikal ja NATO idasuunalisel laienemisel. Nagu op-online.de teatab, läks see avaldus väga hästi ja äratas kohalolijate seas vastupanu.

Ajalooline kontekst

Bischoffi vaadete tagamaade mõistmiseks peame heitma pilgu NATO idasuunalise laienemise ajalukku. Venemaa president Vladimir Putin tunnustas 21. veebruaril 2022 isehakanud Luganski ja Donetski rahvavabariike ning kutsus läänt austama NATO 1997. aasta seisukohti. Lääs, nimelt NATO, ei pea Ukraina liitumist NATO-ga peatseks, kuid see on tekitanud pingeid, kuna Putin süüdistab läänt 1990. aastatest pärit lepingute rikkumises. Ajaloolane Wolfgang Müller juhib tähelepanu sellele, et NATO laienemise kohustused on võetud, kuid need ei ole juriidiliselt siduvad, nagu [deutschlandfunk.de] raportis (https://www.deutschlandfunk.de/russland-ukraine-kritik-nato-ost ​​​​Extension-100.html).

1997. aasta NATO-Venemaa asutamisakt kujutas endast katset luua Euroopas koostööl põhinev julgeolekusüsteem, milles ka Venemaa mängiks rolli. Hoolimata esialgsest avatusest Boriss Jeltsini ajal, kes algselt NATO laienemist tõrjus, on suhted alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal järjest jahenenud. Ajaloolaste hinnangul on Venemaa umbusaldus NATO vastu sügavalt juurdunud külma sõja ajaloos, mis raskendab oluliselt praeguse geopoliitilise olukorra hindamist, kuna [correctiv.org](https://correctiv.org/faktencheck/background/2022/12/12/nato-ost ​​Extension-was-russland-und-der-westen-vereinbarten-und-was-nicht/) selgitab.

Vaidlus linnaosa volikogus

Bischoffi närvesööv liikumine ei kujuta endast ainult kohalikku poliitilist poleemikat; see puudutab üht meie aja kõige pakilisemat rahvusvahelist küsimust. Tema seisukohtade kriitikud vaidlevad ägedalt, et sellised avaldused on ohtlikud ja eksitavad. See, et linnaosakogus vastukõnet ei peetud, heidab valgust poliitikasisesele hirmu- või vastupanukliimale, mis mõnikord tuleneb ka inimese enda ajaloost.

Jääb näha, kuidas Darmstadt-Dieburgi poliitilised osalejad sellele kärale reageerivad ja kas see võib käivitada laiema arutelu Saksamaa rolli üle maailmapoliitikas. Piirkonnanõukogult nõutakse nendesse keerulistesse küsimustesse süvitsi süvenemist, et saavutada selgem arusaam omaenda poliitilisest positsioonist ja vastutusest Venemaa ja ümbritseva maailma ees.