Suche
Mein Konto
PFAS-häire: 69% kaladest ja 39% munadest on tugevalt saastunud!
Frankfurt Maini ääres teatab praeguste uuringutulemuste põhjal toidu laialdasest saastumisest PFAS-iga.
PFAS-häire: 69% kaladest ja 39% munadest on tugevalt saastunud!
Hiljuti ilmusid murettekitavad uudised toidu saastumise kohta PFAS-iga, mida tuntakse ka kui igavesti kemikaale. Saksamaa Keskkonna- ja Looduskaitseliit (BUND) avaldas oma PFAS-i kontrolli tulemused, mis põhinevad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel. Selgub, et loomsed saadused on sageli eriti kõrge saastatusega.
2025. aasta kevadel uuriti 22 kanamuna proovi ja tulemus on šokeeriv: PFAS-i avastati 14 proovist. Eriti tähelepanuväärne on see, et hobipidajate munad olid oluliselt rohkem saastunud kui kaubanduslike pakkujate munad. Andmete kohaselt on nende kemikaalidega saastunud 69% kaladest, 55% rupsist ja 39% kanamunadest. Taimetoit seevastu on palju vähem mõjutatud, vaid 7%.
Terviseriskid ja seaduslikud piirangud
PFAS-i mõju tervisele on hästi dokumenteeritud. Kemikaalid ei ole biolagunevad ning võivad koguneda inimkehasse ja keskkonda. BUND-i andmetel kujutavad need endast riske, nagu kolesteroolitaseme tõus ja immuunsüsteemi nõrgenemine. Hollandis ei soovita isegi hobifarmidest pärit mune süüa. Kuigi toidus sisalduva PFAS-i seaduslikud piirangud on teada, peetakse neid ebapiisavaks, eriti tundlike rühmade, näiteks laste puhul. Seetõttu on EFSA kehtestanud uueks talutavaks nädalaannuseks (TWI) 4,4 nanogrammi kehakaalu kilogrammi kohta, mille ületamine ohustab tervist.
Seetõttu nõuab BUND piirama kõiki PFAS-i rakendusi ning kohandama toidu ja joogivee piirväärtusi. See hõlmab suurtes kogustes esinevate jälgimata PFAS-i variantide hoolikat reguleerimist. On kainestav, et ELis enam kui 10 000 teadaolevast PFAS-ainest on reguleeritud vaid vähem kui 20, samas kui teised võivad kujutada endast ohtu tervisele.
Saastumise päritolu
Toidu PFAS-i saastumise põhjused on erinevad. Neid keemilisi ühendeid kasutatakse erinevates tööstusharudes, alates tekstiilist kuni toiduainete töötlemiseni. PFAS-id sisenevad toiduahelasse saastunud pinnase, vee ja sööda kaudu. Neid võib sageli leida ka toidupakenditest, mis süvendab probleemi veelgi.
BUNDi nõutavate meetmete eesmärk ei ole mitte ainult kaitsta tarbijate tervist, vaid ka julgustada pikaajalisi lahendusi saastunud pinnase ja vee tervendamiseks. Üha enam inimesi otsustab tarbida taimseid valgutooteid, et vältida PFAS-i ja muude saasteainete allaneelamisest tulenevaid terviseriske. Järgmiste sammude väljatöötamine Euroopa seadusandluses on jätkuvalt põnev, kuna EL vaatab praegu läbi ettepanekut PFAS-i kontserni ulatuslike piirangute kohta.
Nende väljakutsete keskel on oluline olla teadlik riskidest ja teha toidu ostmisel vastutustundlikke otsuseid. Teadlikud tarbijad on muutuste võti ja võivad suurendada survet tootjatele ja seadusandjatele ostuotsuste kaudu.
Põhjaliku analüüsi ja lisateabe saamiseks PFAS-i riskide kohta toidus ja õigusaktide hetkeseisu kohta vaadake aruandest EcoNews, Meditsiiniline ajakiri ja EFSA viidatud.