Murettekitav põud: põllumehed võitluses veepuuduse vastu!

Murettekitav põud: põllumehed võitluses veepuuduse vastu!

Saksamaal kestev põud on tekitanud põllumeestele ja viinamarjakasvatajatele palju probleeme. Nad on pikka aega võidelnud tõsise veepuudusega, eriti pärast 2025. aasta äärmiselt kuiva kevadet, mil veebruari algusest aprilli keskpaigani ei sadanud peaaegu üldse vihma. MDR andmetel on arutelu kliimakaitsemeetmete üle taas täies hoos, sest rikkaim protsent elanikkonnast toodab rohkem kasvuhoonegaase kui kahe maailma elanikkond. See tekitab küsimusi – kui suur vastutus on igal inimesel kliimakriisi kontekstis? Vaatamata väljakutsetele on mõned põllumehed leidnud loovad lahendused: isegi nende muru niisutamine toimub üha enam päikeseenergia abil.

Mida aga praegune olukord põllumajandusele tähendab? Põua suurenemine sunnib ettevõtteid kasutama kunstlikku niisutust, mis mitte ainult ei põhjusta lisakulusid, vaid suurendab ka ebakindlust tööstuses. Deutschlandfunki andmetel on noored taimed ja madalajuursed põllukultuurid eriti tugevalt mõjutatud. Uuringud näitavad, et jõgede, näiteks Reini, veetase on erakordselt madal ja veepuudus on nii tõsine, et paljud taimed vajavad kiiresti vett. Sellel on ka kaugeleulatuvad ökoloogilised tagajärjed: Saksamaa Keskkonna- ja Looduskaitseliit (BUND) hoiatab tagajärgede eest bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele.

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Jätkuv veepuudus ei ole avaldanud survet mitte ainult põllumajandusele, vaid ka taimestikule ja loomastikule. BUND-i andmetel on ohus paljud niiskusest sõltuvad elupaigad ja putukad. See olukord on nüüd osa suurest kliimamustrist, mis ulatub üle kogu Euroopa. BME aruanne rõhutab, et äärmuslikud ilmastikunähtused on alates 2018. aastast vähendanud nii koristatud toodete kvaliteeti kui ka kogust ning võivad seetõttu ohustada paljude põllumeeste eksistentsi. Saksamaal on kliimakatastroofide tõttu kannatanud juba üle kahe miljoni hektari metsa. Asjakohaste kliimaga kohanemismeetmete vajalikkust rõhutavad eksperdid korduvalt.

Kliimamuutused on suurendanud kuivaperioodide negatiivseid tagajärgi, tõstes temperatuuri umbes kahe kraadi võrra. Probleemiks on ka kevadvihma püsiv puudumine, mis koormab pinnast ja taimi kõvasti. Samuti on hädavajalikud meetmed kahjustatud elupaikade taastamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse tugevdamiseks.

Jätkusuutliku tuleviku meetmed

Kuidas seda veepuudust lahendada? Vaja on mitte ainult pikaajalisi strateegiaid, vaid ka lühiajalisi meetmeid. Sellised ettepanekud nagu vahehoidlad ja säilitusbasseinid võiksid aidata parandada veetasakaalu ja tagada põhjavee taastumise. EL-i uuringu kohaselt on vajadus tegutsemiseks vaieldamatu, sest Saksamaa pole oma väljakutsetega üksi – kogu Euroopa seisab silmitsi sarnaselt kõrgenenud temperatuuride ja veepuudusega.

Lõpetuseks tuleb märkida, et kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Kuigi kliimakaitse- ja kohanemisstrateegiaid on arutatud juba aastaid, võime olla alles parimate lahenduste alguses. Seni peame kõik andma oma osa nii otse kui ka poliitika toetamise kaudu poliitikatele, mis ei too kasu mitte ainult põllumajandusele, vaid kogu meie ökosüsteemile.