Hesseni omavalitsused surve all: sotsiaalkulutused kasvavad plahvatuslikult!

Hesseni omavalitsused surve all: sotsiaalkulutused kasvavad plahvatuslikult!

Saksamaal läheb asi keema! Eelkõige linnad ja omavalitsused on hädas sotsiaalkulutuste suurenevate väljakutsetega. Praegune, eriti Hessenis hoogu koguv arutelu keerleb sotsiaaltoetuste reformi ümber, keskendudes eluaseme- ja kodanikutoetuste, laste ja noorte heaolu ning varjupaigataotlejate toetuste teemadele. n-tv andmetel näitab uuring, et sotsiaaltoetuste ja personalikulude kulud on paljudes ringkondades järsult tõusnud.

Bergstrasse linnaosa on rõhutanud, et omavalitsuste ülesanded tuleb kiiresti kohandada föderaal- ja osariigi valitsuste olemasolevate ressurssidega. Vastasel juhul on oht, et te ei saa tegutseda. Seda tugevdab veelgi intensiivne vaidlus kantsler Friedrich Merzi (CDU) ja sotsiaalminister Bärbel Basi (SPD) vahel heaoluriigi kõrgete kulude üle. Linnaosakogu nõuab sotsiaaltoetuste kärpimist, kuna omavalitsusi seisab silmitsi rekordilise 24,8 miljardi euro suuruse puudujäägiga. Peamised põhjused on sotsiaalkulutuste järsk kasv ja personalikulude kahekordistumine viimase kümne aasta jooksul, nagu Tagesschau teatab.

Reformide kiireloomulisus

Eriti ähvardav on olukord Kasseli linnaosas, kus üleminekukulud on tõusnud 2015. aasta 98,3 miljonilt eurolt 2025. aastal ligikaudu 175 miljoni euroni – kasv on 78%. Ja see suundumus ei näita pöördumise märke, sest kogukonnad seisavad silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, alates kasusaajate ringi laiendamisest kuni laste ja noorte heaolu kõrgemate standarditeni. Werra-Meissneri linnaosa teatab ka kulutuste kasvust tänavu 58,4 miljonilt eurolt (2020) 94,2 miljoni euroni.

Omavalitsustele valmistavad probleeme personalikulud, mis on laiahaardelisemate ülesannete ja kõrgete kollektiivlepingute tõttu hüppeliselt kasvanud. Näiteks Vogelsbergi rajoonis läheb hinnanguliselt 70–80 protsenti omavalitsuste kuludest seadusega reguleeritud ülesannetele, mis piirab tohutult omavalitsuste tegutsemisvõimalusi.

Rahaline olukord lühidalt

Kuigi Saksamaa linnad ja vallad teenisid eelmisel aastal rohkem, ei suudetud rekordilist puudujääki vältida. Kontrast on silmatorkav: kui tulud kasvasid viis protsenti, siis kulud kasvasid kümme protsenti! Kuigi omavalitsused investeerisid muljetavaldavad 52 miljardit eurot, ulatub investeeringute mahajäämus praegu ligikaudu 216 miljardi euroni.

Kui vaadata veidi kaugemale tagasi, siis on riigi kulutused ja sissetulekud Saksamaal alates 1950. aastast pidevalt kasvanud. Sellegipoolest ületasid kulud enamikul aastatel tulusid – see trend on viimastel aastatel jätkuvalt tugevnenud. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur juhib tähelepanu, et võlakoormus tõusis 2023. aastal rekordilise 2446 miljardi euroni, samas kui valitsuse suhtarv oli 48,6%.

Vajadus kasvab, eriti Nordrhein-Westfalenis. Neljandiku Saksamaa sularahalaenu mahust moodustab vaid üheksa linna, mis illustreerib ilmekalt finantskriisi olukorda. Praegusel ajal, mil nõudmised sotsiaalsele infrastruktuurile kasvavad, muutub üha olulisemaks, et föderaal-, osariigi- ja kohalikud omavalitsused teevad koostööd, et leida lahendusi kogukondade tegutsemisvõime säilitamiseks. Kogukondade inimesed seisavad silmitsi suure väljakutsega ja ei saa eitada, et õhus on tõesti suur mure.