Merz kavandab kodanikutoetuste kärpeid: kas on eluasemepuudus?

Merz kavandab kodanikutoetuste kärpeid: kas on eluasemepuudus?

ARD "Suveintervjuus" tekitas kantsler Friedrich Merz (CDU) kiha oma avaldustega kodanikutoetuse saajate eluasemekulude võimalikust kärpimisest. Merz ütleb, et eluasemekulude ühtne määr ja alandatud määrad oleksid mõeldavad. Tema väljaütlemised tekitavad küsimusi ja tekitavad pingeid hüvitise saajate ja töötajate vahel. Praegu saab Saksamaal kodanikuhüvitist umbes 5,5 miljonit inimest, üksikute inimeste tavamäär on 563 eurot, millele lisanduvad majutuskulud ja küte.

Reaktsioonid on vastavalt vägivaldsed. VdK president Verena Bentele kirjeldab Merzi teadet alusetuna ja hoiatab kannatanuid katastroofiliste tingimuste eest. Anja Piel DGB-st hoiatab samuti tungivalt kodutuse ohu eest ja kutsub üles leidma eluasemeturule jätkusuutlikke lahendusi. Kriitikat avaldab ka Saksamaa Üürnike Liidu president Melanie Weber-Moritz, kes ei näe kavandatavates kärbetes lahendust kodanike hüvitiste saajate probleemidele. Lisaks lükkab SPD parlamendifraktsiooni saadik Dagmar Schmidt tagasi kavandatavad hüvitiste kärped; on ju hüvitise saajate korterite suurused juba piiratud.

Kulude katmine tööbüroode poolt

Nagu tööbüroo.de selgitab, et töökeskus katab kodanikuhüvitist saavate isikute majutus- ja küttekulud sobival tasemel. “Sobiv” ei ole lihtsalt fraas, vaid tähendab, et üürikulud ja majutuskoha suurus ei tohi ületada teatud piirnorme. Mis juhtub, kui keegi elab ebapiisavas korteris? Töökeskus näeb sellistel puhkudel ette, et kulusid tuleb vähendada, näiteks kolides odavamale elamispinnale või kasvõi allüürile.

Teine oluline punkt on see, et uue eluruumi üürilepingu võib sõlmida alles pärast kooskõlastamist vastutava töökeskusega. Seetõttu on soovitatav aegsasti nõu küsida hüvitiste osakonna ekspertidelt.

Praegused õiguslikud arengud

Hiljutine otsus on nüüdseks tugevdanud kodanike hüvitiste saajate õigusi. Kuidas buerger-geld.org teatati, saavad abisaajad nüüd paremat kaitset meelevaldsete otsuste eest ja töökeskused peavad vastama rangematele nõuetele. Näide määrusest teeb selle selgeks: kui üürnik annab osa oma korterist allüürile ja allüürnik kolme aasta pärast välja kolib, ei saa büroo lihtsalt makseid vähendada ilma uut kulude vähendamise protsessi algatamata. Asjaolude muutumist tuleb selgelt arvesse võtta.

Selline juriidiline lähenemine toob kaasa ka selge taotluse ametiasutustele: nad peavad välja tooma ebamõistlikud üürid. Taotlus peaks olema mitte ainult informatiivne, vaid ka hoiatus hüvitistele õigustatud isikutele.

Kokkuvõttes toimuvad sügisel intensiivsed arutelud kodanike rahareformi üle, mis võib kaasa tuua ka ümbernimetamise “põhiturvalisuseks”. Sellega seoses plaanib Merz teatud asjaoludel intressimäärasid tõsta, samal ajal on arutlusel eluasemekulude kokkuhoiu plaanid. Kulutused baasturvalisusele tõusevad 2025. aasta eelarve projektis eeldatavasti rekordtasemele 51,96 miljardi euroni.