Eelarveprojekt 2026: Main-Taunuse linnaosa finantssurve all!

Eelarveprojekt 2026: Main-Taunuse linnaosa finantssurve all!

6. novembril 2025 esitas ringkonnaadministraator Michael Cyriax 2026. aasta eelarve projekti ringkonnanõukogule, mis seisab silmitsi märkimisväärse rahalise väljakutsega. "Me saame eelarvet tasakaalustada ainult jõupingutustega," selgitas Cyriax. Peamine rahandussurve põhjus on kohustuslike kulutuste järsk kasv, mis mitte ainult ei koorma Main-Taunuse linnaosa, vaid peegeldab ka olukorda paljudes omavalitsustes üle Saksamaa. Cyriaxi sõnul võib eelarveprojekti siiski heaks kiita, isegi kui föderaal- ja osariikide valitsused on lubanud abi, mille tõhususe osas struktuurse alarahastamise vastu on ta skeptiline.

Prognoosiandmed näitavad murettekitavat pilti: omavalitsuste puudujääk võib lähiaastatel kasvada üle 35 miljardi euro. 2026. aastaks on oodata 14,4 miljoni euro suurust eelarvepuudujääki, mis tähendab aasta varasemaga võrreldes ligi 10 miljoni euro suurust kasvu. Uus netovõlg on hinnanguliselt 30,5 miljonit eurot ning rahalise olukorra stabiliseerimiseks sukeldub linnaosa reservidesse, vähendab kulusid ja tõstab tasusid.

Kasvavad sotsiaalkulud

Sotsiaalsektori väljakutsed on eriti tõsised. Ülekannete maht peaks 2026. aastal kasvama ligikaudu 120 miljoni euroni, mis on peaaegu kahekordistunud alates 2020. aastast. Suurem osa – umbes 80 protsenti sissetulekutest – läheb sotsiaalkuludeks. Kui sotsiaalabi kulud tõusevad vaid veidi, siis varjupaigakulud veidi langevad, mis ei vabasta kassakoormust. Ka ülimalt vajalik noorte hoolekande- ja integratsiooniabi läheb tuleval aastal kallimaks.

Teine aspekt, mis tuleviku rahandust mõjutab, on viimase viie aasta jooksul tehtud investeeringud koolide ehitusse, mis ulatuvad veerandi miljardi euroni. See vastab umbes 8000 eurole õpilase kohta. Kui linnaosamaks jääb stabiilselt 36,25 protsendile, siis koolitasu tuleb tõsta 1,4 protsendipunkti võrra 19,07 protsendini, mis võib kodanike koormust veelgi tõsta.

Valdade üldine olukord

Tasakaalustamatus paljudes Saksamaa omavalitsustes ei ole uus. Kantsler Friedrich Merz rääkis CDU parteikonverentsil Nordrhein-Westfalenis teravatest finantsprobleemidest. 2024. aastal oli suurim puudujääk pärast taasühendamist 24,8 miljardit eurot. Omavalitsuste kogukulud olid üle 400 miljardi euro, tulud aga vaid 376 miljardi euro ringis. Prognoositud puudujääk viitab sellele, et omavalitsuste võlg võib 2025. aastal tõusta 30 miljardi euroni, mis halvendab ebakindlat olukorda.

Sõltuvus föderaal- ja osariikide valitsuste eraldistest, mis moodustasid 2024. aastal 41 protsenti omavalitsuste tuludest, suurendab survet paljudele omavalitsustele. Samal ajal kui kulud sotsiaalsektoris kasvavad jätkuvalt, peavad linnad ja omavalitsused võtma uusi ülesandeid ilma vajalikku rahalist toetust saamata. Leipzigi linnapea Burkhard Jung kujundas selles kontekstis ka autentse vaate olukorrale, mida peeti "dramaatiliseks".

Eelarve eelnõu, mida komisjonides arutatakse lähinädalatel, on kavas linnaosa volikogus heaks kiita 15. detsembril. Omavalitsuste väljavaated on endiselt pingelised ja tuleb näha, kas föderaalvalitsuse väljakuulutatud reformidel, nagu need, mis on seotud vana võlgade lahendamise seadusega, on lähitulevikus positiivne mõju.