Mask miljonid: Offenburgi ettevõtja kaebab föderaalvalitsuse kohtusse!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Joachim Lutz nõuab föderaalvalitsuselt defektsete koroonamaskide tarnete eest 3,8 miljonit eurot. Praegused õigusvaidlused.

Joachim Lutz fordert 3,8 Mio. Euro vom Bund für mangelhafte Corona-Maskenlieferungen. Aktuelle rechtliche Auseinandersetzungen.
Joachim Lutz nõuab föderaalvalitsuselt defektsete koroonamaskide tarnete eest 3,8 miljonit eurot. Praegused õigusvaidlused.

Mask miljonid: Offenburgi ettevõtja kaebab föderaalvalitsuse kohtusse!

Föderaalvalitsuse maskide hankimine koroonapandeemia ajal on taas fookuses. Offenburgi ettevõtja Joachim Lutz tarnis 2020. aasta kevadel 300 000 maski logistikaettevõttele Fiege, mis tegutses föderaalvalitsuse nimel. Kuigi tervishoiuministeerium oli ühe maski hinnaks määranud 4,50 eurot, ootab Lutz endiselt asjata 3,8 miljoni euro suurust tasumist. Pärast selle kohaletoimetamist astus välja audiitor, kes väitis, et maskid olid defektsed, mida ettevõtja eitas ägedalt. Huvitaval kombel ei ole Baieri liidumaa tervishoiuamet tarnitud maskide suhtes kriitikat avaldanud, samas kui tervishoiuministeerium viitab TÜV Nordi raportile, mis omakorda kinnitas defekte.

12. juunil 2020 taganes tervishoiuministeerium ostulepingust vaid viis nädalat pärast tarnimist. Lutz kaebas kohtusse makse ja kahjutasu, kuna maksmata jätmine eitas teda muid korraldusi. Kui Bonni piirkonnakohus nõustus Lutziga osaliselt ja tunnistas 1,6 miljonit eurot viivisteta viivist tasumata, siis ettevõtja esitas apellatsioonkaebuse. Juhtumit arutab nüüd Kölni kõrgem ringkonnakohus ning rohkem kui sada muud tarnijat on föderaalvalitsuse vastu võtnud sarnaseid meetmeid, mille tulemuseks on vaidluse koguväärtus 2,3 miljardit eurot.

Halb planeerimine ja Jens Spahni kriitika

Pandeemia ajal hävitas föderaalvalitsus rohkem maske, kui tegelikult kasutati, mida eksperdid kritiseerivad kui halba planeerimist ja ülehankeid. See hävitamine on seni riigile maksma läinud 7,5 miljonit eurot. Hangete ajal tervishoiuministrina esirinnas olnud Jens Spahn seisab silmitsi tugeva kriitikaga. Süüdistus onupojapoliitikas on vali, sest Spahn sõlmis lepingu firmaga Fiege ilma hanketa. Oma kaitseks rõhutab ta aga kiire tegutsemise hädavajalikkust.

Föderaalvalitsuse lähenemisviis on endiselt vastuoluline. Eelkõige suhtuvad eksperdid skeptiliselt avatud uste päevade menetlusse. Nad räägivad tarneahelate võimalikust kokkuvarisemisest ja olukorra ebapiisavast käsitlemisest vastutajate poolt. Kuigi föderaalvalitsus käimasolevaid menetlusi ei kommenteeri, rõhutab ta siiski, et püüab kaitsta fiskaalhuve.

COVID-19 ja selle tagajärjed

Selle arutelu kontekstis on oluline mitte kaotada silmist pandeemiat ennast. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel mõjutab COVID-19 inimesi erinevalt. Kõige tavalisemad sümptomid on palavik, köha ja väsimus, samas kui tõsised sümptomid, nagu õhupuudus ja segasus, nõuavad viivitamatut arstiabi. Sümptomid ilmnevad keskmiselt 5-6 päeva pärast nakatumist, kuid nende ilmnemiseks võib kuluda kuni 14 päeva.

On selge, et föderaalvalitsuse ees seisvad väljakutsed ei ole ainult rahalised. Reaktsioonid maskide hankimise käsitlemisele tõstatavad ka põhimõttelisi küsimusi tervishoiu tõhususe ja vastutuse kohta. Jääb näha, kuidas see keeruline juhtum edeneb ja milliseid õppetunde saab praegu esile tõstetud puudustest õppida.