Pesukarud surve all: Hesse plaanib aastaringselt kahjureid jahtida!

Pesukarud surve all: Hesse plaanib aastaringselt kahjureid jahtida!

Mis Hesses toimub? Hesseni osariigi valitsus otsustas kaotada pesukarude keeluaja. See tähendab, et peagi võiks nende loomade küttimine olla lubatud aastaringselt. Sellest teatab n-tv, mis viitab ka sellele, et planeerimine on juba kõvasti edenenud ja sellel on selge eesmärk: kährikupopulatsiooni ümbritsevad probleemsed juhtumid kontrolli alla saada.

Probleemi ulatuse mõistmiseks vaadakem numbreid: hinnangute kohaselt elab Hessenis vähemalt 120 000 kährikut. Eelkõige Kasselis on nende loomade tihedus murettekitavalt suur, üle 100 kähriku hektari kohta, mis tagab, et Hesse on üks Euroopa tippkohti. Kui probleemile võimalikult kiiresti ei tegelda, võib negatiivne mõju keskkonnale ja kohalikele loomaliikidele jätkuvalt suureneda. Frankfurdi Goethe ülikooli teadlased hoiatavad juba kahju eest, mida pesukarud põhjustavad näiteks kahepaiksete, roomajate ja maas pesitsevate lindude pesitsusaladele.

Kährikujahi tagamaad

Kuid mis sunnib osariigi valitsust seda drastilist meedet võtma? Hesseni osariigi jahiselts toetab keeluaja kaotamist, sest näeb vajadust intensiivse küttimise järele. Ei tasu unustada, et ka pesukarude küttimist peetakse vastuoluliseks. Saksamaa metsloomade kaitse organisatsiooni andmetel ei kujuta need loomad Saksamaal olulisi majanduslikke, tervise- ega ökoloogilisi ohte. Isegi jahipidamist peetakse sageli loomade heaolule mittevastavaks ja sellel puudub tõestatav mõju loomade populatsiooni arengule.

Pesukarud tulid kunagi Euroopasse Põhja-Ameerikast ja on siin end sisse seadnud aastakümneteks. Sarnaselt kährikule ja nutriale peetakse neid üleliidulise tähtsusega invasiivseteks liikideks, mis nõuavad erilist jälgimist ja vajadusel jahiplaanide kohandamist.

Lahenduse strateegiad

Mis saab edasi? Elujõuliseks lahenduseks võiks olla ajakohastatud majandamiskavade väljatöötamine. Praegused andmed näitavad, et tundlike liikide populatsioonid taastuvad, kui pesukarud kohapeal eemaldatakse. Selles kontekstis mängib olulist rolli 2014. aasta ELi tegevusleht, mis sisaldab strateegiaid invasiivsete liikide vastu võitlemiseks. See hõlmab muu hulgas pesa- ja koopapuudele ronimisvastaste kaelarihmade kinnitamist ning ohustatud liikide esinemisalade tarastamist.

Paljud eksperdid peavad projektide täpsustamise ja kohandamise vajadust kiireloomuliseks, kuid jahimehed seisavad sageli silmitsi suurte väljakutsetega: sotsiaalse tunnustuse puudumine, vajalike meetmete suured kulud ja koolitatud personali puudus. Selle taustal võiks mõelda jahimeeste toetamise preemiamudel, et nii stiimuleid luua kui ka pingutusi tunnustada.

Kähriku küttimise kohta on aga erinevaid arvamusi. Looduskaitsjad, nagu Nabu Hesse, ei usu, et üleriigilisel võitlusel on mõtet, ja rõhutavad, et investeeringud elupaikade taastamisse, mitte pesukarujahi raha, oleks parem kulutada. Arutelu kährikujahi üle on endiselt kuum teema – võimalikest lahendustest ei puudu, kuid vaated "kuidas" ei saaks olla erinevad.