Vett külluses? Hesse nõuab lõpuks suurtarbijatelt tasu!

Vett külluses? Hesse nõuab lõpuks suurtarbijatelt tasu!

Vesi on Hessenis kuumalt vaieldud teema. Arvestades jätkuvat suvist põuda, on mitmed omavalitsused keelanud ojadest vee väljavõtmise ja erabasseinide täitmise. Sellest hoolimata saavad põllumajandus ja tööstus jätkuvalt kasu heldetest eeskirjadest, mis võimaldavad neil tasuta kasutada kaevude ja allikate põhjavett. Mustade ja punaste koalitsiooni kuuluv Hesseni osariigi valitsus ei kavanda praegu nendes nõuetes muudatusi, mis on pälvinud avalikkuse tugevat kriitikat. Euwid Wasser teatab, et eriti suured veetarbijad, nagu tööstus, ei saa vee säästmiseks rahalist stiimulit. Hesseni BUND-i esimees Jörg Nitsch liigitab selle määruse ökoloogiliselt riskantseks ja jätkusuutmatuks. Ta rõhutab, et Hesseni põhjavesi on juba praegu tugevalt ülekasutatud ning kliimamuutustest ja põudadest tingitud muutused tekitavad täiendavat stressi.

Seetõttu nõuab Nitsch veesendi kasutuselevõtmist, et edendada väärtusliku ressursi vee vastutustundlikku kasutamist. Sellisest veevõtutasust saadavat tulu saaks kasutada põhjavee kaitse, veekogude taastumise ja joogiveevarude pikaajalise kindluse tagamiseks. Darmstadti piirkonnanõukogu lisab, et põhjavee kaevandamine Hesseni põllumajanduse ja tööstuse poolt tuleb heaks kiita ja asjakohaseid lube kontrollitakse hoolikalt.

Nõutavad üleriigilised ühtsed regulatsioonid

Saksamaa Keskkonna- ja Looduskaitseliit (BUND) teeb kampaaniat veevõtutasude ühtse reguleerimise nimel föderaalsel tasandil. Praegune hinnang näitab olulisi erinevusi liidumaade vahel, eriti Baieris, Hessenis ja Tüüringis, kus puuduvad konkreetsed seadused selliste tasude võtmiseks. KONVENTSIOON rõhutab, et paljud tööstusettevõtted on osaliselt palkade maksmisest vabastatud. Näiteks Rheinland-Pfalzis maksavad suured ettevõtted, nagu BASF, vaid madalaid tasusid vee ammutamise eest, samas kui Ludwigshafenis on joogivee maksumus kodanikele 1,92 eurot kuupmeetri kohta (neto).

Selge enamus elanikkonnast – 65 protsenti – pooldab seda, et suured tööstustarbijad maksaksid vee eest ka õiglast hinda. BUNDi tegevdirektor Verena Graichen rõhutab vee õiglase ja ökoloogilise kasutamise vältimatust. Praegune üle-Saksamaa veepoliitika ei vasta kaugeltki Euroopa veekvaliteedi nõuetele aastaks 2027 ning seisab silmitsi suurte rahaliste ja personaliprobleemidega.

Riiklik veestrateegia lahendusena

15. märtsil 2023 kiitis föderaalkabinet heaks riikliku veestrateegia. See veevarude säästvale majandamisele pühendatud strateegia loob raamistiku veesektori ees seisvatele väljakutsetele. Lisaks kliimamuutustele hõlmab see ka üleilmastumist, demograafilisi muutusi ja hajusaid ainete sisendeid. Strateegia peamisteks eesmärkideks on kvaliteetse joogivee ohutu kättesaadavuse tagamine, veekogude vastutustundlik kasutamine ja nende ökoloogilise arengu toetamine. Föderaalne Keskkonnaagentuur teatab, et 2030. aastaks tuleb järk-järgult rakendada 78 meedet, mille eesmärk on säästev veekasutus 2050. aastaks ja pärast seda.

Veevõtutasu ja ühtse regulatsiooni kehtestamine võiks olla esimene oluline samm väärtusliku ressursi vee vastutustundlikuma kasutamise suunas. Riikliku veestrateegia kohaselt oleks see samm ühtse raamistiku loomise suunas veekasutajatele, kes peavad silma peal ka veekogude ja põhjavee säilimisel.