Petturid telefoni teel: Witzenhauseni pettuse ohver!

Petturid telefoni teel: Witzenhauseni pettuse ohver!

Petturlik telefonimäng, mis praegu Werra-Meißneri linnaosas ohvreid otsib, tekitab segadust. 48-aastane mees langes teisipäeval keeruka kelmuse ohvriks, mis läks talle maksma mitu tuhat eurot. Juhtum illustreerib, kuidas petturid töötavad ja millised ettevaatusabinõud on vajalikud, et end selliste skeemide eest kaitsta. HNA teatab, et mees sai algselt petlikult reaalse välimusega meili, mis väidetavalt tuli Sparkasse Werra-Meißnerilt. Selles viipas paluti tal avada link, mis on esimene samm lõksu.

Pärast lingil klõpsamist teavitati teda väidetavast tarkvarauuendusest tema internetipangas. Pärastlõunal vastas helistaja, kes nimetas end IT-töötajaks “Jonas Hoffmann”. Ta selgitas talle, et kummalised broneeringud tema kontol tuleb tühistada. Mees järgis oletatava pangatöötaja juhiseid ja paigaldas kaugjuhtimisprogrammi. See võimaldas petturitel pääseda ligi tema kontoandmetele ja seejärel teha volitamata väljamakseid.

Psühholoogiline surve kui relv

Petturid kasutavad sageli psühholoogilist survet, et panna ohvrid tundlikke andmeid üle andma. Praegu on näiteks Rösrathis ja Bergisch Gladbachis ringlemas juhtumeid, kus telekommunikatsiooniteenuse pakkujad või pangad kuritarvitavad teatud töötajaid pettuste tõttu. Näites, et edasi Advokaadiotsingu teenus võib leida, viis petukõne selleni, et naine tegi psühholoogilise manipuleerimise alusel mitu ülekande.

Mõjutatud isikutel on aga seaduslikud võimalused petturite vastu meetmete võtmiseks. See hõlmab politseile teatamist ja vajadusel pangast saamata jäänud summade tagasinõudmist, kui on võimalik tõendada, et on rikutud turvapuudujääke või teavitamiskohustust.

Näpunäiteid ennetamiseks

Praegused telefonipettused rõhutavad ootamatute kõnede ja sõnumite suhtes skeptilise suhtumise tähtsust. Neid hoiatusi pakub ka Test.de mis annavad näpunäiteid petturite tõkestamiseks. See hõlmab näiteks mitte kunagi telefoni teel isikuandmete või juurdepääsuandmete väljaandmist ja kahtluse korral otse pangast küsimist.

Kahjuks, nagu näitavad hiljutised otsused, ei ole paljud pangad alati võtnud piisavalt meetmeid oma klientide kaitsmiseks. Erinevatel juhtudel on kohtud otsustanud, et pangad vastutavad osaliselt kahju hüvitamise eest, kui on võimalik tõendada, et tegemist ei olnud kliendi raske hooletusega.

Tänapäeva maailmas, mil internetipangandus muutub üha populaarsemaks, ei ole sellised petuskeemid mitte ainult tüütud, vaid neil võivad olla ka olulised rahalised tagajärjed. Seetõttu on oluline, et tarbijad jääksid valvsaks ja oleksid teadlikud petturite kasutatud viimastest meetoditest.