Wetteraukreis: Pagulaste arv langeb – elamispinda napib!
Wetteraukreis tänab põgenike abilisi. 2025. aastal on uute saabujate arv vähenenud, kuid väljakutsed jäävad püsima.

Wetteraukreis: Pagulaste arv langeb – elamispinda napib!
Wetteraus toimub palju: 8. novembril 2025 teevad ringkonnaadministraator Jan Weckler ja piirkonnanõunik Marion Götz kokkuvõtte kümneaastasest pagulaste vabatahtlikust toetamisest. Nende sõnadega soovitakse tänada pühendunud abilisi, kes on paljude aastate jooksul panustanud lennust kannatanutele uue kodu pakkumisele. Vaatamata vähenevale vajadusele on sõnum selge: "Pühendumine on endiselt oluline!" FNP teatab sellest Olukord Wetterau linnaosas on oluliselt paranenud. Eriolukorda enam ei ole ja pagulaste arv väheneb. Kui 2022. aastal saabus 4900 inimest, siis 2023. aastal oli neid vaid 2600 ja 2025. aastal on oodata umbes 512 uut saabujat.
Peamised päritoluriigid on Afganistan, Ukraina ja Süüria, kuigi Ukraina konflikt sunnib jätkuvalt paljusid inimesi oma kodudest lahkuma. Pilk Wetterau linnaosa ühismajutustele näitab: ruumi on 3550 inimesele, kuid umbes 70% sellest mahust on praegu hõivatud. Eelkõige Friedberger Ray kasarmus asuv esmane vastuvõtuasutus mängib keskset rolli tervisekontrollide läbiviimisel ja haldusmenetluste toetamisel. ÜRO pagulasagentuur rõhutab seda Uute tulijate varajane integreerumine ühiskonnaellu on edukaks integreerumiseks ülioluline.
Praegused väljakutsed ja lahendused
Kuid väljakutsed on endiselt märgatavad. Elamispinna ja keelekursuste puudumine on vastutavatele isikutele eriti raske. Rahulolematust soodustavad ka pikad ooteajad arsti vastuvõtule. Wetterau linnaosas elas 30. septembri seisuga 7248 põgenikku, neist 4709 Ukrainast. Sõjapõgenike arvu kasv on märgatav märtsis 226 ja septembris 926 inimest.
Pakiline probleem on äsja kasutusele võetud pagulaste maksekaardiga seotud suured kulud ja bürokraatia. Praeguseks on neid kaarte välja antud 320, kuid paljud abistajad on kurnatud ja teatavad negatiivsetest kogemustest. Marion Götz teatab, et sihipäraste lahenduste leidmiseks ja mõjutatud isikute kaasamiseks luuakse “integratsiooni tegevuskava”.
Vaadates tulevikku
Elukoha staatusega pagulaste vajadus eluaseme järele on endiselt peamine probleem. Kõik osalejad ei vastuta mitte ainult pagulaste toetamise eest, vaid ka nende integreerimise eest vastuvõtvasse ühiskonda. Integratsioon nõuab vastastikuseid jõupingutusi ja saab õnnestuda vaid siis, kui pagulastel on võrdsed õigused ja võimalused. Nn integratsioonikonverents võiks aidata jõude koondada ja konkreetselt pagulaste vajadustega tegeleda. FNP teeb kokkuvõtte: Muutuste aeg toob endaga kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid – ja kõigi abistajate pühendumine on positiivse tuleviku jaoks hädavajalik.