Wiesbadeni politsei tule all: mõnitamine ja vägivald võrgus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Wiesbadeni politsei puutub Internetis kokku naeruvääristamise ja solvangutega; Juhtumid peegeldavad sotsiaalseid probleeme.

Polizei Wiesbaden sieht sich im Internet Spott und Beleidigungen ausgesetzt; Vorfälle reflektieren gesellschaftliche Probleme.
Wiesbadeni politsei puutub Internetis kokku naeruvääristamise ja solvangutega; Juhtumid peegeldavad sotsiaalseid probleeme.

Wiesbadeni politsei tule all: mõnitamine ja vägivald võrgus!

Wiesbadenis on viimastel päevadel juhtunud murettekitav juhtum, mis ei puuduta ainult politseid, vaid on suurendanud ka üldist arutelu korrakaitsjate austuse üle. Möödunud laupäeval peeti kinni 31-aastane mees, kes ründas politseinikke rusikate, jalahoopide ja isegi tooliga. See juhtum tähendas, et vahistamine oli võimalik ainult taseri ja täiendava abipersonali abil. Hirmutav näide väljakutsetest, millega politsei oma igapäevatöös silmitsi seisab.

Nagu aruanne BYC uudised näitab, on politsei sotsiaalmeedias sageli kriitika tules. Paljud kasutajad näivad olevat võimelised tegema lugupidamatuid kommentaare või isegi solvama, mõistmata politseitöö väljakutseid. Kuidas saakski teisiti olla? Lõpuks õhutab seda agressiivset suhtumist sageli arusaam, et võrgus tehtavad verbaalsed rünnakud on kahjutud. Arutelu on jõudnud tasemele, mis ohustab sotsiaalset sidusust ega aita luua usaldust õiguskaitseorganite vastu.

Sotsiaalne vastutus ja lugupidamatus

Inimesed otsustavad Internetis sageli kiiresti ja paljud kasutajad tunnevad, et nad on kutsutud politseid teavitama, ilma et nad oleksid kunagi olnud sarnases olukorras. See nähtus on viimastel aastatel sagenenud, muu hulgas sotsiaalmeedia õhutatud hiiliva radikaliseerumise tõttu. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur selgitab, et digitaalset suhtlust võib vaadelda radikaliseerumisprotsesside katalüsaatorina. See tendents tähendab, et üha rohkem inimesi on valmis seadma kahtluse alla meie ühiskonna normide legitiimsuse.

Internetti kasutavad äärmuslikud osalejad oma sõnumite levitamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse õõnestamiseks. Vastavalt aruandele ISD Vihakõne pole mitte ainult strateegiline vahend hirmu õhutamiseks, vaid võib tekitada ka ohtlikku ja vägivaldset radikaliseerumise dünaamikat.

  • 78% der Deutschen über 14 Jahren haben bereits Erfahrungen mit Hassrede gemacht.
  • Besonders betroffen sind dabei junge Nutzer, Minderheiten und politisch engagierte Personen.

Murettekitav on see, et lugupidamatuid kommentaare politsei ja teiste institutsioonide kohta ei ole probleem ainult veebis, vaid see on otseselt seotud ka sotsiaalse lõhestumise suurenemisega. Paljude Interneti-kasutajate käitumuslikud tendentsid, eriti sotsiaalmeedias, näitavad vähest empaatiat väljakutsete suhtes, mida politsei peab ületama.

Pöördumine ühiskonna poole

Me ei tohi unustada: austus ja tunnustus on väärtused, millel peaks olema ka veebis oma koht. Vastasel juhul riskime sattuda solvangute ja arusaamatuste ohtlikku nõiaringi.