Sõnavabadus Saksamaal: USA raport annab häirekella!

Sõnavabadus Saksamaal: USA raport annab häirekella!

Tänane päev toob endaga kaasa ägedaid arutelusid sõnavabaduse üle Saksamaal. USA välisministeeriumi praeguses 13. augustil 2025 avaldatud raportis suhtutakse inimõiguste olukorda Saksamaal kriitiliselt. Eelkõige keskendutakse sõnavabaduse piirangutele. Kuigi põhiseaduse artikkel 5 tagab sõnavabaduse, tunnistavad raporti autorid, et inimõigustega on olulisi probleeme, nagu antisemiitlik vägivald, mis on viimase aasta jooksul tegelikult süvenenud.

Saksamaa välisministeeriumi pressiesindaja lükkas aga väited tagasi ja rõhutas, et ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust ei piirata. "Oleme uhked oma konsolideeritud demokraatia ja sõnavabaduse laia ulatuse üle. Tsensuuri ei toimu," ütles valitsuse pressiesindaja [Deutschlandfunki] raportis (https://www.deutschlandfunk.de/bundesregierung-weist-vorwurf-missender-meinungsfreiheit-in-deutschland-0.

USA kriitika

USA valitsus eesotsas JD Vance'iga asepresidendi ja välisministri Marco Rubio ametikohal on samuti teravalt Saksamaa poliitika suhtes kriitiline. Raportis leitakse, et Saksamaa võimud on liiga keskendunud paremäärmuslastele ja tähtsustavad immigrantidest moslemite rolli vägivaldses antisemiitlikus kuritegevuses. Reaktsioon sellele süüdistusele on ebajärjekindel: kui USA osutab antisemiitlike kuritegude suurenemisele 2024. aastal üle 100 protsendi, siis föderaalne siseministeerium ja föderaalne kriminaalpolitsei amet rõhutavad, et need on kasvanud vaid 20 protsenti, kuid teises kontekstis.

Aruandes pööratakse erilist tähelepanu immigratsiooni tähtsusele antisemitismi seisukohalt. Siin tuuakse esile seos, mille üle avalikus arutelus tuliselt arutatakse. [Tagesschau](https://www.tagesschau.de/ausland/ Amerika/meinungsfreiheit-deutschland-usa-100.html) teatab 2024. aastal enam kui 300 antisemiitlikust kuriteost, mis rõhutab veel kord murettekitavaid suundumusi.

Silmatorkavad nihked

Huvitav on see, et inimõiguste olukorda Saksamaal hinnati Bideni administratsiooni ajal stabiilseks, mis on märkimisväärne nihe Trumpi administratsiooni ajal. Toona kritiseeriti puudujääke sõnavabaduses ja tõsise probleemina esitati migratsioonist tingitud kasvavat antisemitismi. Praegused USA välisministeeriumi koostatud aruanded räägivad "olulistest inimõiguste probleemidest" nagu tsensuur veebiplatvormidel ning kahtlustavad lahknevust garanteeritud vabaduse ja tegeliku olukorra vahel.

Saksamaa esindajad kaitsevad end ägedalt nende riigi inimõiguste olukorra kujutamise eest. Vastuseks kriitikale rõhutati, et Saksamaa tugineb õigusriigi kõrgetele standarditele. Debatt sõnavabaduse üle ei lõpe, kui ühiskond jätkab arutelu selle üle, kuidas tulla toime antisemitismi ja migratsiooni mõjuga.

Paljude jaoks jääb lahtiseks küsimus: kus jookseb piir õiguspärase kriitika ja põhiõigustega seotud ohtude vahel? Kui vaadata olukorda USA-s ja sealseid debatte, võib vaid öelda: arutelu inimõiguste ja sõnavabaduse üle on aktuaalsem kui kunagi varem.