Alam-Saksimaa võlakaoses: 2223 eurot elaniku kohta ja süvenev sularahakriis!

Alam-Saksimaa võlakaoses: 2223 eurot elaniku kohta ja süvenev sularahakriis!

Alam-Saksimaa omavalitsuste finantsseisund näib tume ka aastal 2025. Praeguste andmete kohaselt ulatub võlatase 17,8 miljardi euroni, mis tähendab võlga elaniku kohta 2223 eurot. Nagu sat1regional.de teatab, on see eelmise aastaga võrreldes ligikaudu viiendiku võrra suurem. See murettekitav areng seab paljudele linnadele ja omavalitsustele suuri väljakutseid, eriti kui arvestada, et paljud omavalitsused on jõudmas oma rahaliste piiranguteni.

Ka 2024. aasta ei toonud leevendust. Alam-Saksi liidumaa omavalitsuste maksutulu kasvas 2,3%, mis on praegu 13 027 miljonit eurot. See positiivne aspekt ei saa aga lohutada dramaatilist rahastamispuudujääki, mis kasvas 189,8% 3992 miljoni euroni, vahendab Statistics Lower Saksimaa näitab. Omavalitsuste kulutused kasvasid samuti 9,4%, samas kui sissetulekud kasvasid vaid 1,9%. Selline ebaproportsionaalsus toob paratamatult kaasa eelarvelünkade tekkimise.

Kes on kaotajad ja võitjad?

Eriti puudutab võlg linnasid nagu Laatzen, Pattensen ja Seelze, mis kõik on võlgu üle 5000 euro elaniku kohta. Teisest küljest on aga ka helgeid kohti: Alam-Saksimaal on nüüd võlavabad kümme omavalitsust, sealhulgas Burgwedeli ja Verdeni linnad ning mõned omavalitsused, nagu Scheeßel ja Dötlingen, nagu dieniedersachsen.de. Niedersachsen.de/politik/kommunen-in-niedersachsen-weiterhin-stark-verkreditet-2920275) teatab. Moormerlandi vald on aga kaotanud oma võlavaba staatuse, mis illustreerib probleemi veelgi.

Mure on ka ekspertide poolt. Jan Vermöhlen Maksumaksjate Liidust hoiatab, et paljud omavalitsused on rahaliselt ülekoormatud, ja kutsub üles omavalitsuste rahastamises põhjalikult reformima. Paljud linnad on juba tõstnud kinnisvara- ja ettevõtlusmakse ning 2024. aastal on oodata täiendavat tõstmise lainet. Tsükkel, mis võib panna kodanikele suure koormuse.

Pilk tulevikku

Alam-Saksi liidumaa ja föderaalvalitsus on lubanud omavalitsustele toetust, et leevendada majanduslikku koormust, kuid mured jäävad püsima. Pikaajalise puudujäägi ja kasvavate kulutustega tuleb kiiresti tegeleda, et tagada jätkusuutlik finantsstabiilsus. Ainult nii saavad omavalitsused oma tuleviku planeerimisel taas hea käe arendada.

Kodanike jaoks tähendab see, et lähiaastatel tuleks hoolega jälgida omavalitsuste rahanduse arengut. Väljakutsed on suured, kuid lahendused võivad peituda kohalike, osariikide ja föderaalvalitsuste ühistes jõupingutustes.