19-aastane kasutab Cloppenburgis politsei vastu vägivalda!

19-aastane kasutab Cloppenburgis politsei vastu vägivalda!

Cloppenburgis leidis laupäeva õhtul aset intsident, mis mitte ainult ei pannud kohalikku politseinikku tööle, vaid tekitas ka juriidilisi küsimusi. 19-aastane Hamburgist pärit noormees võitles oma vahistamise vastu kogu oma jõuga pärast seda, kui ohvitserid viisid Friesoyther Strasse mitme põlvkonna pargi lähedal läbi identiteedikontrolli. Kell 20.35 selgus andmepäringust, et noormehe suhtes on kehtiv vahistamismäärus. Hamburgist pärit mees põgenes allaandmise asemel, kuid saadi kiiresti kätte ning kaitses end rusika- ja jalahoopidega. Vigastada said nii mees- kui naisametnik. Lõpuks õnnestus päästeteenistusel vastupanu murda ja vahistatud mees võeti vahi alla. OM-Online andmetel seisavad teda nüüd ees täiendavad õiguslikud tagajärjed, sealhulgas kriminaalmenetlus korrakaitsjatele vastuhakkamise ja kehavigastuste tekitamise eest.

Mida aga täpselt tähendab korrakaitsjatele vastuhakkamine? Vastupanu on Saksa seadustes reguleeritud kriminaalkoodeksi paragrahvis 113. See lõige ütleb, et igaüks, kes on aktiivselt vastu ametnike seaduslikule täitmisele, paneb toime kuriteo. Vastupanu võib esineda nii füüsilise vägivalla kui ka passiivsete meetmetega, mis takistavad ametnikel oma kohustusi täitmast. Seda, et see küsimus on sageli juriidiliselt vastuoluline, ei näita mitte ainult Cloppenburgi juhtum, vaid ka paljud teised Saksamaa kohtutes arutusel olevad juhtumid, nagu väidab advokaat Kotz.

Õiguslikud tagajärjed

Seadus võib vastupanutegevuse eest määrata tõsiseid karistusi. Lisaks vastupanule endale toob füüsiline vägivald, nagu 19-aastase noormehe puhul juhtus, lisasüüdistusi. Füüsilised ründed korrakaitsjate vastu on samasuguse raskusastmega kui kehavigastused ja halvimal juhul võivad selle tulemuseks olla kuni kolmeaastane vanglakaristus. Strafrecht Siegeni teabe kohaselt võib eriti tõsine juhtum kaasa tuua isegi kuue kuu kuni viieaastase karistuse.

7. novembrist 2023 pärinev kohtuasi illustreerib selliste tegude tagajärgi. Siin mõisteti süüdi pensionär, kes astus politseile vastu ja pani neile kallaletungi. Ta sai kolmekuulise vanglakaristuse, mille täitmine jäeti tingimisi – see oli kohtualusele antud võimalus tema isiklike asjaolude ja varasema karistamatuse tõttu. Ka siin näidati, et lausete määramisel arvestatakse üksikuid olukordi.

Cloppenburgi intsident ja sellega seotud juriidilised probleemid heidavad valgust väljakutsetele, millega Saksamaa politsei iga päev silmitsi seisab. Riigil on jõu kasutamise monopol ja ametlikele meetmetele vastupanu on raskete tagajärgedega. Õigusraamistik näitab selgelt, et vastupanu ei ole ainult isiklik otsus, vaid tekitab ka sügavamaid sotsiaalseid küsimusi ja võib paljudel juhtudel lõppeda kohtuga, nagu näitab kogemus.