Suche
Cuxhaven tähistab 60 aasta möödumist Bomben-Beat-Schau - muusikasündmusest!
Kogege 1965. aasta Cuxhavenis ajaloolist Beat'i lainet: tagasivaade kuulsatele kontsertidele, ühiskondlikele reaktsioonidele ja nende mõjule.
Cuxhaven tähistab 60 aasta möödumist Bomben-Beat-Schau - muusikasündmusest!
Täpselt 60 aastat tagasi, 30. augustil 1965, oli Cuxhaven muusikaajaloo kõrghetke sündmuspaik. “Zur Sonne” hotelli ja võõrastemajja kogunes nn “Bomb Beat Show”-le umbes 700 peamiselt noort inimest. “Sonne’i” kõrtsmiku Wilhelm Friedrichi korraldatud üritus peegeldas tolleaegset vohavat biitkultuuri, mida mõjutasid sellised bändid nagu Beatles ja Rolling Stones. Sündmus kujutab endast silmatorkavat punkti noorte muusikaliikumise ajaloos cnv meedia teatatud.
Kontserdi muusika oli värvikas segu. Avalöögi sai Bremerhaveni "The Soul Beats", millele järgnesid Tony Sheridan ja tema "Black Stars". Õhtu naelaks oli aga “The Lords”, mis pani publiku hulluks oma hittidega nagu “Shakin’ All Over” ja “Poor Boy”. See kontsert toimus ajal, mida tähistas Rolling Stonesi esimene Saksamaa ringreis ja muusikaprogrammi “Beat Club” tutvustamine. Sel aastal tähistati ka biitlite filmi "Help!" esiettekanne ja biitmuusika koges kiiret tõusu ka Saksamaal pop ja sub määrab.
Kriitika ja entusiasm
Kuid mitte kõik ei rõõmustanud uute helide üle. Ajakirjanduse kajastus oli segane. "Cuxhaveni ajakirjandus" kirjeldas sündmust kui "noorte väärastunud mässu" ning teatas "põrgulikust mürast" ja "ekstaasidest poolidiootidest". "Cuxhavener Zeitung" kujutas kaootilisi etendusi liialdatuna. Need reaktsioonid peegeldavad sügavat muret noorte kultuuri pärast, mis kaldub kõrvale vanadest väärtustest ja normidest. Kuidas bpb märgib, et biitmuusikat tajusid paljud täiskasvanud ohuna, samal ajal oli see noorte jaoks identiteedi ja mässu väljendus.
Nende pingete keskel lausus Wilhelm Friedrich pärast üritust fraasi “Never again”, kuigi plaanis hiljem juba edasisi Beati kontserte. See ambivalentsus näitab, kui keeruline oli reaktsioon Beat'i liikumisele. Ühelt poolt oli kartus noorte kultuuri oletatava allakäigu ees, teisalt aga pidurdamatu entusiasm uute muusikastiilide vastu.
Sotsiaalsed murrangud
The Beat oli midagi enamat kui lihtsalt muusikaline nähtus; ta oli osa laiemast kultuurilisest mässust, mis levis üle Saksamaa 1960. aastatel. Pärast Teist maailmasõda tegi Ameerika muusika Saksamaal märkimisväärse tagasituleku, alustades džässi ja svingiga, millele järgnes rock'n'roll, millest sündis "Halbstarken". See noorte subkultuur, mida mainiti kirjelduses popundsubis, nägi end mässajana vanemate ja ühiskonna diktaadi vastu.
Sellest kultuurilisest arengust tekkinud biitliikumine pakkus noortele platvormi oma maailma loomiseks, mis on vaba ühiskonna rangetest reeglitest. Kui 1950. aastate "hummikud" esindasid palju plahvatusohtlikumat mässuseisundit, siis "peksulapsed" julgesid norme rikkuda vähem agressiivsel viisil. Teemad nagu seksuaalsus, alkohol ja vabadus kujundasid noorte igapäevaelu ja tekitasid arutelusid laiemalt ühiskonnas.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et biit oli noorte kultuurilise eneseleidmise nurgakiviks Cuxhavenis ja kaugemalgi. Kuus aastakümmet hiljem jääb mälestus sellest ajast elavaks ja pakub huvitavat pilku noortekultuuri arengule Saksamaal.