Hundi tapmisluba Cuxhavenis: oht karjatatavatele loomadele!
Cuxhaveni rajoonis annab NLWKN korduvate rebimisjuhtumite tõttu erandloa hundi tapmiseks.

Hundi tapmisluba Cuxhavenis: oht karjatatavatele loomadele!
Eelmisel nädalal tekitas palju kõneainet erandlik luba hundi tapmiseks Cuxhaveni linnaosas. 17. oktoobril 2025 väljastas Alam-Saksi osariigi veemajanduse, ranniku- ja looduskaitseamet (NLWKN) selle loa, mille kehtivusaeg on kuni 3. novembrini 2025. Põhjused on erinevad, kuid põhiolemuseks on mitmed dokumenteeritud rebimise juhtumid veistel, mis on registreeritud Cuxhaveni ringkonnas. Eelmisel nädalal esitati taotlus uuesti alates 2. märtsist kohus25. ajutise õiguskaitse keskkonnaühendus ja toetas sellega heakskiitmist, mis on kooskõlas õigusraamistikuga Föderaalne looduskaitseseadus on kindlaks määratud.
Aga mida see konkreetselt tähendab? NLWKN väitis, et ilma loata võib tekkida tõsise majandusliku kahju oht, mida kohtunikud pidasid arusaadavaks. Vastavalt BNatSchG § 45 lõike 7 sätetele võib huntide kaitse-eeskirjadest teatud juhtudel teha erandeid, kui on vaja vältida olulist majanduslikku kahju. Sel juhul ei puudu sellise erandi tegemiseks vajalikud tingimused. Samuti leidis kohus, et looduskaitseühingutega konsulteerimata jätmine oli põhjendatud, kuna oht oli otsene ja võimalikud viivitused võivad ohuennetuse tõhusust vähendada.
Pragude juhtumid ja järgmised sammud
Laskmisluba põhineb eeldusel, et hundid sisenevad pärast rebimist sageli uuesti karja ja ründavad teisi loomi. Uute rünnakute oht on suur, eriti sellisele juhtumile järgneval nädalal. See rõhutab meetme kiireloomulisust. Alam-Saksi liidumaa kõrgem halduskohus jättis samuti rahuldamata keskkonnaühenduse kaebuse Stade'i halduskohtu otsuse peale, rõhutades sellega kooskõlastuse seaduslikkust.
Saksamaal kehtivad huntide suhtes kehtivad ranged eeskirjad ei hõlma mitte ainult kaitsemeetmeid, vaid ka erieeskirju rebimise juhtumite ja hundihübriididega tegelemiseks. Huntide toitmine ja meelitamine on selgesõnaliselt keelatud – seega on rahuliku kooseksisteerimise võimaldamiseks seatud selged piirid. Hunt ise on alates 31. augustist 1980 erikaitse all föderaalse looduskaitseseaduse alusel, mida muudeti viimaste muudatustega 2020. aastal veelgi karmimaks.
Pilk loodusesse
Hunt ei sümboliseeri mitte ainult põnevat peatükki Saksamaa jahi- ja looduskaitseloos, vaid tõstatab ka küsimusi meie suhetest loodusega. Kuigi praegu võib hunte küttida teatud piirangutega, jääb õhku küsimus, milline on pikaajaline mõju hundipopulatsioonile ja nende roll meie ökosüsteemis.
Iga loodushoiu nimel tehtud otsus tuleb hoolikalt läbi mõelda ning ei tohi unustada, et hunt on taas osa meie kodumaisest elusloodusest. See teema ei ole oluline ainult jahimeestele, põllumeestele ja looduskaitsjatele, vaid puudutab meid kõiki, pidades silmas meie vastutust looduse ees.