Kolju tagasitulek: Göttingen austas Marshalli saari 110 aasta pärast!

Kolju tagasitulek: Göttingen austas Marshalli saari 110 aasta pärast!

Göttingenist on uudiseid, mis paljude jaoks heidavad valgust koloniaal ajaloo tumedale peatükile. 7. oktoobril 2025 naaseb Göttingeni ülikool Marshalli Vabariigi saartele neli kolju. See tagasitulek on uurimisprojekti raames, mis tegeleb intensiivselt koloniaalkontekstidest inimjäänustega. Valjult NDR Selle kolju traditsiooni algatas 1913. aastal Hamburgi etnoloogiamuuseumi Saksa koloonia isand, enne kui kolis 1950ndatel Göttingeni kollektsioonidesse.

Mis selle tagasituleku taga on? Ajaloolane Holger Stoecker ja tema pühendunud meeskond on mitu aastat töötanud uurimisprojekti „inimjäänused koloonia kontekstidest”. Selle projekti eesmärk on uurida enam kui 1000 inimjäänuse ajalugu ja päritolu, mis asuvad ülikooli kollektsioonides. Keskendutakse nii Johann Friedrich Blumenbachi kolju kollektsioonile kui ka antropoloogilistele kollektsioonidele, mis pärinevad erinevatest koloniaalkontekstidest. Uurimised on juba andnud Palau ja Marshalli saarte vabariikidele teatavaid tulusid ning kõiki aktsiaid pole tagastatud.

Ajaloo töötlemise uuringud

Uuesti Kultuurikaotus Aruannetes, projektis uuritakse inimjäänuste lähteid kogudes, mis koguti ajavahemikul 1880–1930, Hamburgi tollases olemasolevas etnoloogiamuuseumis. Üllataval kombel on selle kollektsiooni osad Göttingeni ülikoolile juba 50ndatel ja 60ndatel üle antud, kuid mitte kõik varud. Projekti lõpus olev töötuba tuleks arutada tulemusi päritoluriikide ekspertidega.

Göttingeni ülikoolis pole praegu projekti jätkamiseks vahendeid ning uurimisprojekt “koloonia kontekstidest pärit inimjäänused” lõpeb 2025. aastal. Sellegipoolest on Austraalia, Palau ja Namiibia tagasitulekunõudlus juba olemas. See näitab selgelt, et täiendava töötlemise ja arutelu on vaja suurt vajadust, mida teadlased peavad stimuleerima.

Vastutuse tee

Põhjalik lähtesuuring, nagu ka Töörühma päritolu uurimine ei käsitle mitte ainult kollektsioonide ja objektide päritolu, vaid seob need ka Saksamaa koloniaal minevikuga. Koostöö päritoluettevõtete ja vastavate asutustega on oluline, et luua uusi lugupidavaid suhteid muuseumide ja kannatanute järeltulijate vahel.

Need on olulised sammud, mida ülikoolid ja muuseumid võtavad koloonia ajaloo pimedatele külgedele valgustamiseks ja sellega kaasneva vastutuse täitmiseks. Jääb veel loota, et edasise tagasituleku ja uurimistöö abil leiavad veel palju mineviku lugusid tagasi oma päritolukohta.