Naiste edendamine Lüneburgi politseijõududes: pahameel ja poleemika!

Naiste edendamine Lüneburgi politseijõududes: pahameel ja poleemika!

Lüneburgi, Uelzeni ja Lüchow-Dannenbergi politseijaoskonnas tekitab ametnike seas segadust juhis suurendada naiste osakaalu juhtivatel kohtadel. Meedet on eriti kritiseeritud Uelzenis. Kuidas Lüneburg praegu teatab, on halduskohus selle praktika rakendamise esialgu peatanud. See heidab valgust probleemidele, mis on seotud naiste edendamisega politseijõududes ja selle mõjule osakonnale.

Saksa Kriminaalpolitseinike Ühendus (BdK) on võtnud ägeda hoiaku rahastamisstrateegia vastu ja seadnud kahtluse alla taotlejate kvalifikatsiooni. Eriti kritiseeritakse seda, et edutamist ei otsustata mitte ainult tulemuslikkuse, vaid ka soo ja osalise tööajaga töötamise alusel. Pilk senistele edutamispraktikatele näitab selget trendi: osalise tööajaga töötajate suurema arvu, valdavalt naiste arvu tõttu on meessoost riigiteenistujate võimalused tugevalt piiratud.

Edutamise dilemma

Ametnike mure ei ole alusetu. On teateid, et isegi naised tunnustavad hindamisringkondades oma meeskolleegide kvalifikatsiooni. See näitab, kui sügavalt juurdunud on ebakindlus tööjõus. Politseiülem Thomas Ring, kes on nüüdseks kolinud Braunschweigi, on selle olukorraga seotud. Tema ja tema eelkäijate, sealhulgas Robert Kruse positsioon tõstatab küsimusi edutamisprotsessi läbipaistvuse ja õigluse kohta.

"Selle reklaamitava vastu protestida on riskantne," ütleb üks insaider. Riigiteenistujate pettumus piiratud karjäärivõimaluste pärast on tuntav. Sageli peetakse absurdseks, et mõned edutamised ei põhine kogemustel või kvalifikatsioonil.

Teel võrdsuse poole

Selline olukord käivitab põhimõttelise arutelu naiste edendamise ning pere ja töö kokkusobivuse üle. Võrdsete võimaluste ametnikud, kes on mänginud keskset rolli alates Alam-Saksi liidumaa võrdsete võimaluste seaduse (NGG) jõustumisest 1. jaanuaril 2011, peaksid tegutsema lahenduste kontaktisikutena. NGG eesmärk on saavutada naiste ja meeste võrdne staatus avalikus halduses ning vähendada alaesindatust. Olukord politseijõududes tekitab aga küsimusi, kas võrdsete võimaluste ametnikel on ka tegelikult vajalik iseseisvus vajalike meetmete tõhusaks rakendamiseks.

Võrdsete võimaluste ametniku ülesanded on mitmekesised. Nad edendavad ja jälgivad NGG ja Üldise võrdse kohtlemise seaduse (AGG) elluviimist ning on aktiivsed ka võrdõiguslikkuse kavade loomisel. Kuid üha enam esitatakse küsimusi, kas need mehhanismid on piisavad tegeliku võrdsuse tagamiseks praktikas.

Selle arutelu keskel võiks kõrgem halduskohus edaspidi politsei edutamispraktikatesse jõulisemalt sekkuda. Võrdõiguslikkuse küsimus ei ole ainult õigluse küsimus, vaid ka keskne väljakutse erinevate vaatenurkade ja kogemuste integreerimiseks politseitöösse.