Võitlus klannikuritegevuse vastu: üha rohkem haaranguid Alam-Saksimaal!

Võitlus klannikuritegevuse vastu: üha rohkem haaranguid Alam-Saksimaal!

Viimastel nädalatel on Saksamaal taas laineid löönud klannikuritegevuse teema. Fookuses on erinevad kuritegelikud rühmitused, mida iseloomustavad perekondlikud suhted ja ühine etniline päritolu. Politsei on korduvalt teatanud oma uurimistest selles kontekstis, eriti Alam-Saksimaal, kus siseministeeriumi määratlus ütleb, et klannid esindavad kuritegelikke rühmitusi, mida seovad tihedad perekondlikud sidemed. See määratlus on aga korduvalt kahtluse alla seatud. NDR teatab Bremeni politsei uurija Thomas Mülleri muredest. Ta kritiseerib tõsiasja, et mõiste klannikuritegevus loob sageli inimeste üldise klassifikatsiooni nende perekonnastruktuuri alusel. Näiteks võib kõiki möldriid pidada potentsiaalselt kurjategijateks. Selline lähenemine paneb paljud hääled rääkima organiseeritud kuritegevusest või kuritegelikest jõukudest.

Probleem ulatub aga veelgi kaugemale. Nordrhein-Westfalenis, Berliinis ja Alam-Saksimaal on klannikuritegevusega võitlemine võimude keskne mure. Siseminister Herbert Reul hoiatab, et ühiskonnakorraldust ohustab klannikuritegevus. Tihti tuleb ette massikaklusi, juveelivargusi ja röövimisi. Valju Deutschlandfunk See viib korduvalt haaranguteni, nagu hiljutine ööelus, et uurida klannide ja väljaviskajate vahelisi seoseid. Numbrid räägivad enda eest: Nordrhein-Westfalenis registreeriti 2023. aastal umbes 7000 klanniliikmete kuritegu, mis tähendab ligi 7% kasvu võrreldes eelmise aastaga.

Statistilised kaalutlused ja sotsiaalsed väljakutsed

Mõiste “klannikuritegevus” kriitika muutub üha valjemaks. Vaatlejad hoiatavad rassistlike stereotüüpide eest ja soovitavad selle termini kaotada. Klannikuritegevusest teatamine viitab sageli araabia, türgi või kurdi päritolu suurtele perekondadele, mis toob kaasa mõjutatud isikute massilise häbimärgistamise. Föderaalne Kriminaalpolitsei Amet (BKA) kirjeldab klannikuritegevust kui klanniliikmete kuritegelikku käitumist, milles nende endi normid on asetatud Saksamaa õigussüsteemist kõrgemale. Föderaalne aruanne organiseeritud kuritegevuse kohta praegused arengud ja võimalik, et ka nende rahvusvaheline mõõde on dokumenteeritud.

Teine probleem on Alam-Saksi liidumaa niinimetatud klannimarkerite loend, mis võib viia meelevaldsete määramisteni. Kriitikud nõuavad selle lähenemisviisi kaotamist, kuna see toob kaasa süstemaatilise diskrimineerimise. Ka politsei on nüüdseks mõistnud, et mõiste klannikuritegevus tuleb kahtluse alla seada, isegi kui osariigi valitsus rõhutab korduvalt, et julgeolekuolukorda võetakse tõsiselt. Siseminister Reul leiab, et nulltolerantsi poliitika raames korraldatavad haarangud peaksid suurendama kodanike turvatunnet, hoolimata rahutuste vähenemisest 179-lt 2018. aastal 37-le 2022. aastal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et debatt klannikuritegevuse üle Saksamaal on keeruline. Kuigi ametivõimud võtavad selle kuritegevuse vastu rangeid meetmeid, jääb märgistamise ja sellega seotud sotsiaalsete tagajärgede küsimus lahtiseks. Objektiivne arutelu ühisterminite võimalike alternatiivide üle võib aidata vähendada eelarvamusi ja parandada julgeolekuolukorda.