Naftahinnad rekordtasemel: kas Iraan ähvardab nüüd kriisi?

Naftahinnad rekordtasemel: kas Iraan ähvardab nüüd kriisi?

Viimastel päevadel on Lähis-Ida geopoliitiline olukord tekitanud korralikku kõmu. Iraan ähvardab sulgeda Hormuzi väina, mis on peamine toornafta ja gaasi kaubatee. Need ohud tulevad keset pingeid Iisraeli ja Iraani vahel, mida hiljuti suurendasid sõjalised rünnakud. Nendel arengutel võivad olla tõsised majanduslikud tagajärjed ja need võivad koormata ka Saksamaa rahakotti. Az-online.de analüüs näitab, et võimalik ummistus võib mõjutada umbes viiendikku ülemaailmsetest naftasaadetistest, mis omakorda toob kaasa toornaftal põhinevate toodete, nagu kütteõli, bensiin ja paljude igapäevaste kaupade, nagu hambaharjad ja ravimid, hinnatõusu.

Ajalehe tagesschau.de praegused teated rõhutavad, et toornafta hinna tõus on juba märgatav. Super E10 liiter maksab praegu 1749 eurot, diisel aga 1639 eurot liiter. Lisaks on kütteõli hinnad tõusnud 87 eurolt 94 eurole 100 liitri kohta. Need hinnatõusud on osa suuremast trendist, millega kaasnevad ka kartused inflatsiooni võimaliku taastumise ees, mis oli mais vähemalt 2,1 protsenti, kuid aasta varem oli see 6,1 protsenti. Sellistes tingimustes võib maailmamajandus sattuda tõsise surve alla.

Hormuzi väina tähtsus

Hormuzi väin on ülemaailmsete naftavarude jaoks ülioluline. Ajalehe srf.ch andmetel läbib seda kitsast läbipääsu üle 23% ülemaailmsest nafta- ja viiendik LNG saadetistest. Umbes 80 protsenti sellesse piirkonda eksporditavast naftast läheb Aasiasse, eriti Hiinasse, mis on Iraani nafta peamine ostja. Selle väina strateegilist tähtsust tunnistab ka OPEC, millel on väidetavalt hinnatõusu piiramiseks piisav tootmisvõimsus. Väina ummistus võib aga vallandada turgudel märkimisväärseid paanikareaktsioone, mis võivad viia hinnad üle 100 dollari barreli kohta.

Kuigi turuanalüüsid näivad täna suhteliselt rahulikud, püsib ebakindlus. Liiklusekspert Thomas Puls hindab tegeliku blokaadi tõenäosust peaaegu nulliks. Ta juhib tähelepanu, et Iraan võib sellise meetmega oma kaubanduspartneritele, eriti Hiinale, vastanduda. Sellegipoolest on varasemad konfliktid, nagu hiljutine sagenenud sõjategevus Iisraeli ja Iraani vahel, viinud sageli lühiajalise naftahinna tõusuni, mis seejärel kiiresti stabiliseerus.

Pilk tulevikku

Geopoliitiliste pingete jätkudes on näha, kuidas olukord areneb. Analüütikud hoiatavad võimaliku mõju eest keskpankade rahapoliitikale ja maailmamajanduse väljavaadetele. Kui naftahinnad jätkavad tõusu, on võimalikku majanduslangust oodata ka Saksamaal. Seos energiahindade ja inflatsiooni vahel võib seega tähendada stagflatsiooni taastumist, mis on minevikus põhjustanud majanduslikke väljakutseid.

Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et Lähis-Ida geopoliitilised arengud ei ärata tähelepanu mitte ainult rahvusvahelisel areenil, vaid võivad avaldada otsest mõju ka meie sisemajandusele, energiahindadele ja lõpuks Kölni igapäevaelule.