Prantsusmaa tunnustab Palestiinat: surve Iisraelile kasvab!
Prantsusmaa ja teised riigid kavatsevad Gaza sõja jätkudes tunnustada Palestiinat. Loe praeguste arengute kohta lähemalt.

Prantsusmaa tunnustab Palestiinat: surve Iisraelile kasvab!
Peaaegu kaks aastat pärast Gaza sõja algust Iisraeli ja Hamasi vahel on tekkimas uus poliitiline pööre. Mitmed lääneriigid eesotsas Prantsusmaaga kavatsevad tunnustada Palestiina riiki. Need põnevad arengud langevad kokku eelseisva ÜRO ülddebatiga New Yorgis Wesermarschi rajooni ajaleht teatatud. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul on tunnustamise eelduseks Gaza pantvangide vabastamine.
Umbes 75% ÜRO liikmesriikidest tunnustab juba Palestiina riiki. Nii Prantsusmaa kui ka hiljuti esimeste G7 riikidena selle sammu astunud Suurbritannia ja Kanada tunnustamisele võivad peagi järgneda Belgia, Uus-Meremaa, Luksemburg ja San Marino. See tähendaks, et ÜRO Julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest neli – Venemaa, Suurbritannia, Hiina ja Prantsusmaa – tunnustaksid Palestiinat, samas kui tunnustamisele vastu seisvad USA ja Saksamaa jääksid kõrvale.
ÜRO Peaassamblee ja Lähis-Ida konflikt
Otsustava sammuna võttis ÜRO Peaassamblee 142 poolthäälega vastu nn New Yorgi deklaratsiooni. See on järjekordne oluline samm edasi kahe riigi lahenduse poole ZDF täna teatatud. Leht kutsub Hamasi üles loovutama kontrolli Gaza sektori üle ja toetama relvade üleandmist Palestiina omavalitsusele Jordani Läänekaldal. Pidades silmas intensiivseid võitlusi ja tohutuid inimkannatusi Gaza sektoris, arutatakse ka rahvusvahelist stabiliseerimismissiooni relvarahu tagamiseks.
Sõda, mis algas Hamasi laastava rünnakuga Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023, nõudes umbes 1200 inimelu, on toonud kaasa humanitaarabivajaduse dramaatilise suurenemise Gaza sektoris, kus hinnanguliselt on oma elu kaotanud üle 65 000 palestiinlase. Iisraeli rünnakuid tsiviilisikute vastu ja käimasolevaid lahinguid on rahvusvaheliselt teravalt kritiseeritud.
Reaktsioonid arengutele
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lükkab rangelt tagasi Palestiina riigi tunnustamise ja näeb seda kui tasu terrori eest. President Izchak Herzog väljendas sarnast muret, rõhutades, et need sammud ei aita pantvangide vabastamisele kaasa. Iisraeli ultraparempoolsed poliitikud nõuavad reaktsioonina rahvusvahelistele liikumistele isegi Läänekalda annekteerimist.
Nendest väljakutsetest hoolimata jääb Palestiina president Mahmoud Abbas optimistlikuks ja kirjeldab eelseisvat tunnustamist kui olulist sammu rahu suunas. Eesmärgiks jääb iseseisva Palestiina riigi loomine, mis saaks rahumeelselt eksisteerida Iisraeli kõrval. Selles kontekstis pinged kasvavad ja läbirääkimised tunduvad raskemad kui kunagi varem.
Selles pingelises olukorras pole sõda Gaza sektoris kaugeltki lõppenud, hoolimata jätkuvatest rahvusvahelistest abi- ja rahupalvetest. Olukord on endiselt ebakindel ja nõuab rahvusvahelise üldsuse kiiret tähelepanu.
Lähis-Ida konflikt on ja jääb tuleviku teemaks, mis ei puuduta ainult asjaosalisi, vaid kogu maailma. Tee jätkusuutliku lahenduseni on kivine, mida ümbritsevad mineviku vägivallakogemuse ja praeguste vajaduste varjud, nagu püüavad selgeks teha riikide ja palestiinlaste hääled, kutsudes üles lõpetama võitlust ja alustama tõelist dialoogi.