Hiina läbimurre: esimene konteinertee läbi Arktika Euroopasse!

Hiina läbimurre: esimene konteinertee läbi Arktika Euroopasse!

Avamine toimus 22.09.2023Hiina-Euroopa Arctic Expressi marsruutNingbo-Zhoushanist Felixstowe Furoresse. See käivitas maailma esimese konteinerite marsruudi läbi Arktika. Shipmag teatab, et see teenus oli spetsiaalselt loodud piiriülese e-kaubanduse ja kõrge hinnaga kaupade jaoks. 18-päevane reisiaeg on tõeline paranemine, kuna see on kaheksa päeva lühem kui varasem rekord Saksamaale Wilhelmshavenisse.

Kuid uus marsruut toob endaga kaasa ka olulise ökoloogilise eelise: CO₂ heitkogused vähenevad tavaliste transporditeedega võrreldes ligikaudu 50 protsenti. Siiski on muret selle pärast, kuidas läbisõit mööda Põhjamere marsruuti, mis on osa Polar Silk Roadist, käsitleb keskkonnaprobleeme ja ebapiisavat hädaabi. Zhejiang Port Groupi sõnul on uus ühendus verstapostiks rahvusvahelises Arktika koostöös ülemaailmses logistikas.

Hiina ambitsioonid Arktikas

Hiina osalus Arktikas pole uus. Peking väljendas 2016. aastal soovi saada "polaarseks suurriigiks" pärast vaatleja staatuse saamist Arktika Nõukogus 2013. aastal. SWP annab selgelt mõista, et Hiina tegeleb nüüd oma ambitsioonidega nii majandus-, diplomaatika- kui ka majandustegevusega. See, et Hiina plaanib 2024. aastaks rasket jäämurdjat, näitab ka seda, et Pekingil on pikaajalised plaanid.

Mida on kliimamuutus meile toonud? Kiired muutused Arktika piirkonnas avavad uusi võimalusi, mida Hiina ja Venemaa agressiivselt ära kasutavad. Alates 2022. aastast on mõlemad riigid Põhja-Jäämeres ühiseid merepatrulle korraldanud ja viimasel ajal isegi Alaska lähistel sõjalisi õppusi korraldanud. See koostöö ei too kaasa mitte ainult võimalusi, vaid tõstatab ka julgeolekupoliitilisi küsimusi, mis tekitavad USA ja Jaapani poolt suurenenud valvsust.

Polaarse siiditee plussid ja miinused

Arvamused Hiina osaluse kohta Arktikas jagunevad lahku. Kuigi mõned usuvad, et Hiina tegevus pakub piisavat keskpika perioodi potentsiaali pikaajalise edu tagamiseks, näitavad RAND uuringud, et mitte kõik Hiina projektid ei vääri samal tasemel tähelepanu. Tõepoolest, selgub, et kuigi Hiinal on huvid, ei soovi ta praegu Arktikat strateegiliseks prioriteediks pidada. See võib osutuda arukaks taktikaks geopoliitiliste pingete minimeerimiseks.

Hoolimata segasetest lähenemisviisidest on selge, et Hiina on viimastel aastatel suurendanud oma diplomaatilist kohalolekut Arktika riikides, mida rõhutas tema suurim saatkond Reykjavikis. Rahvusvaheline reaktsioon Polaarsiiditeele on peamiselt kujundatud muutuva dünaamika tõttu Arktikas, kus see marsruut on põimitud kiiresti muutuvasse majanduslikku ja poliitilist kliimasse.

Lõpetuseks tuleb märkida, et Arktika avanemine avab uusi perspektiive. See, kuidas olukord kujuneb, jääb põnevaks. Üks on aga kindel: Hiina seotus Arktikas ei jää rahvusvahelisel tasandil reageerimata ning kõik pilgud on suunatud sellele, kuidas need suhted tulevikus kujunevad.