Raid Ida-Friisimaal: politsei võitleb klannikuritegevusega!

Raid Ida-Friisimaal: politsei võitleb klannikuritegevusega!

Viimastel aastatel on niinimetatud klannikuritegevus Saksamaa julgeolekuasutustele üha enam muret tekitanud. Teema on politsei regulaarsete teadete tõttu eriti tähelepanu all Alam-Saksimaal. Selge määratlus pärineb Alam-Saksimaa siseministeeriumist: klann on kuritegelik rühmitus, mida seovad perekondlikud sidemed ja ühine etniline päritolu. Kuid see määratlus ei ole vastuoluline. Uurija Thomas Müller Bremeni politseist kritiseerib seda teravalt, kuna see asetab inimesed potentsiaalselt kuritegelikku kategooriasse, mis põhineb üksnes perekonnastruktuuril ja perekonnanimedel. Sellel võib olla negatiivne mõju politsei ja ühiskonna mainele. Müller soovitab selle asemel kasutada selliseid mõisteid nagu "organiseeritud kuritegevus" või "kuritegelik jõuk", et vältida häbimärgistamist ja anda ruumi nüansirikkamale lähenemisele.

Selle arutelu käigus tulevad fookusesse ka politseireidid. Hiljuti toimusid Ida-Friisimaal ulatuslikud operatsioonid, mis olid suunatud konkreetselt klanni kuritegevusele ja selle kaasamisele kohalikus ööelus. Need haarangud näitavad julgeolekuasutuste otsustavust võidelda klannide tekitatud ohtudega. Nordrhein-Westfaleni siseminister Herbert Reul kirjeldas klannikuritegevust kui tõsist ohtu ühiskonnakorraldusele ja viitas vägivallale, mis nendest struktuuridest sageli tuleneb. Massikaklused, juveelivargused ja röövimised on vaid mõned näited sellest, kuidas see kuritegelik energia vabaneb, sundides politseid läbi viima intensiivseid uurimisi.

Numbrid ja sotsiaalne kontekst

Klannikuritegevuse arvud annavad olukorrast elava ülevaate. Berliinis registreeriti 2023. aastal üle 1000 klannidega seotud kuriteo. See võib esmapilgul tunduda väike, kuid moodustab umbes 0,2% kõigist kuritegudest. Nordrhein-Westfalenis on murettekitav trend: 2023. aastal loetles politsei klannide toimepandud kuritegusid ligikaudu 7000, mis on 7% rohkem kui aasta varem. Nende struktuuride kontrolli alla saamiseks on nüüd Nordrhein-Westfalenis olemas nimekiri 118 perekonnanimest, mis on määratud kahtlastele klanniperekondadele. Selline lähenemine äratab aga kriitikat, kes kardavad rassistlikke stereotüüpe ja nõuavad mõiste "klann" kaotamist. Loomulikult ei ole paljud nendest peredest pärit hinnanguliselt 35 000–50 000 inimesest kurjategijad.

Lisaks peetakse klannikuritegevuse politseikategooriat problemaatiliseks, kuna see toob kaasa inimeste häbimärgistamise nende päritolu tõttu. Kriitikud hoiatavad ohu eest, et sellised sildid võivad viia kaugeleulatuvate sotsiaalsete eelarvamusteni. BKA lähenemine defineerida klanne kui mitteformaalseid hierarhilise struktuuriga sotsiaalseid organisatsioone aitab asju selgeks teha, aga tähendab ka seda, et kuritegevust tuleb organiseerida ja süstemaatiliselt ära tunda.

Julgeolekuasutused peavad kindlasti leidma võimaluse elanike turvatunde vajaduse rahuldamiseks. Näiteks Nordrhein-Westfaleni nulltolerantsi poliitika raames langes rahutuste arv 179-lt 2018. aastal vaid 37-le aastal 2022. See näitab, et taktikaline tegevus nende kuritegelike struktuuride vastu võib astuda samme õiges suunas, kuid tee on pikk ja mitte ilma komistuskivideta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et klannikuritegevuse teema kujutab endast keerukat väljakutset. Diferentseeritud vaatenurga ja selge lähenemisviisiga tegevustele võiks olla võimalik nii elanikkonna turvaprobleemidega tegelemine kui ka sotsiaalse häbimärgistamise vältimine. Lahing määratluste üle jääb kindlasti ka järgmistel aastatel tuliseks aruteluks, kuna julgeolekuasutused püüavad optimeerida oma strateegiaid ja kohandada oma tegevust tegelikkusega.

Käimasolevate juurdluste ja sotsiaalse tausta kohta lisateabe saamiseks vaadake NDR-i aruandlust siin ja Deutschlandfunk. siin.