Sotsiaalmeedia: noored täiskasvanud võitlevad sõltuvuse ohtudega!

Sotsiaalmeedia: noored täiskasvanud võitlevad sõltuvuse ohtudega!

Tänapäeva maailmas on sotsiaalmeedia kasutamine meie igapäevaelus kindlalt juurdunud. Deutschlandfunki praegune aruanne rõhutab, et 96 protsenti kõigist 18-aastastest ja vanematest sakslastest kasutab neid digitaalseid platvorme. Eelkõige noorematel vanuserühmadel on kõrge sõltuvustaoliste sümptomite tase, peaaegu iga teine ​​alla 20-aastane inimene. Ligikaudu kolmandikul 20–39-aastastest on probleemse kasutamise tunnused, millel võivad olla tõsised tagajärjed vaimsele tervisele ja igapäevaelule. Keskmine veebis viibimise aeg on märkimisväärne kolm tundi ja 18 minutit päevas, alla 20-aastased veedavad sotsiaalmeedias isegi neli tundi päevas.

Siin tekib küsimus: mida see noorte jaoks tähendab? Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuring näitab, et 11 protsendil noortest ilmnevad sotsiaalmeedia kasutamisel probleemse käitumise tunnused. Eriti mõjutab see tüdrukuid 13 protsenti, poiste puhul aga 9 protsenti. See osutub murettekitavaks, eriti kui 36 protsenti noortest suhtleb pidevalt internetis sõpradega ja 34 protsenti mängib regulaarselt digimänge, kellest 22 protsenti veedab mängupäevadel ekraani ees vähemalt neli tundi. Selline käitumine ohustab vaimset heaolu ning võib negatiivselt mõjutada igapäevast kooli- ja ühiskondlikku elu.

Meediakirjaoskuse roll

Teine aspekt, mis sotsiaalmeedia teemalises arutelus ei tohiks puududa, on meediapädevuse tähtsus. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri aruanne näitab, et 95 protsenti 12–19-aastastest noortest kasutab Internetti iga päev, peamiselt nutitelefonide kaudu, mis on praegu peaaegu kõikjal. Populaarseimad platvormid noorte seas on Instagram, TikTok ja YouTube. Need sotsiaalsed võrgustikud ei mängi mitte ainult rolli oma identiteedi kujundamisel, vaid edendavad ka sotsiaalseid sidemeid eakaaslastega. Tuleb märkida, et pidev uue sisu kättesaadavus ning tunnustus meeldimiste ja kommentaaride kaudu tekitab konkurentsi tähelepanu pärast, mis võib saada saatuslikuks.

WHO on juba juhtinud tähelepanu kaitsemeetmete vajadusele. Dr Hans Henri P. Kluge kutsub üles suurendama jõupingutusi, et investeerida rohkem tervist edendavatesse koolikeskkondadesse ja tõenduspõhistesse programmidesse. Lisaks peaksid lapsevanemad ja õpetajad saama toetuspakkumisi ning pidama noortega avatud dialoogi digitaalse heaolu teemadel. On oluline, et noored õpiksid oma veebitegevustes vastutama ja tegema teadlikke otsuseid.

Väljakutsed ja võimalused

Väljakutse pole mitte ainult probleemse käitumise äratundmine, vaid ka selle vastu aktiivne tegutsemine. Varasemad uuringud näitavad, et probleemsed kasutajad kannatavad sageli kehvema vaimse ja sotsiaalse heaolu all ning võitlevad madalama õppeedukusega. Selle vastu võitlemiseks vajavad noored eakohaseid, sootundlikke ja kultuuriliselt sobivaid programme. Platvormi pakkujad vastutavad vanuse kontrollimise ja ohtliku sisu range modereerimise eest.

Lõppkokkuvõttes on ülioluline leida tasakaal sotsiaalmeedia kasutamise ja vaimse tervise hoidmise vahel. Ainult avatud vahetuse ja hariduse kaudu saab tulevastele põlvkondadele õpetada digitaalset meediat kasutama. Lõppkokkuvõttes on sotsiaalmeedia noorte inimeste ellu nii sügavalt integreeritud, et seda pole võimalik täielikult vältida. Digimaailmal on ju ka eeliseid, näiteks eakaaslaste sotsiaalse toe võimalus.

Ajal, mil peaaegu igal teisel noorel täiskasvanul on sõltuvuse tunnused, on hädavajalikud meetmed meediapädevuse tugevdamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks digieluga seotud väljakutsetest. Siin on oluline näidata häid oskusi, et ka tulevased põlvkonnad saaksid digimaailmas turvaliselt liigelda.