Kliimatippkohtumine Bonnis: WWF nõuab Saksamaal julgeid muutusi!

Kliimatippkohtumine Bonnis: WWF nõuab Saksamaal julgeid muutusi!

Täna, 13. juunil 2025, esitatakse Berliinis kiireloomuline üleskutse: WWF nõuab otsustavaid meetmeid rahvusvaheliseks energiaüleminekuks. 16.-26. juunil Bonnis toimuvate ÜRO kliimaläbirääkimiste eel on ootused kõrged. Eesmärk on saavutada selge nihe fossiilkütustelt, kahekordne energiatõhusus aastaks 2030 ja kolmekordne taastuvenergia võimsus. Need ambitsioonikad eesmärgid püstitati 2023. aastal Dubais toimunud COP28 ajal, kuid Saksamaa valitsust kritiseeritakse selle eest, et ta ei ole saavutanud olulisi edusamme fossiilkütuste järkjärgulise kaotamise osas. Eriti kuum teema on gaasivõimsuste laiendamine, mis ületab vajaliku.

WWF teeb selgeks, et Saksamaa vajab oma usaldusväärsuse säilitamiseks "puhast hüpet edasi". Samas käsitletakse ka vajalikku kliima rahastamist: Saksamaal on oht selles osas läbi kukkuda, eriti kui arvestada, et juunis peaks valitsuskabinetisse jõudma kliimaneutraalsuse seadus aastaks 2045. Kriitikud hoiatavad, et kehtestavad seadused võivad kliimaneutraalsuse eesmärgi tagaplaanile lükata. Vaatluse all on ka kliimarahastamine, sest Bonni eesmärk on saavutada 2035. aastaks edusamme 1,3 miljardi euro suuruse rahastamise suunas.

Kliimarahandus fookuses

Teine oluline tegevusvajadus on rahvusvaheline kliimamuutuste rahastamine. JPMorgani andmetel hinnatakse arengumaade vajadust muljetavaldavale 1,1 triljonile dollarile aastas. See teema muutub üha tundlikumaks, eriti pärast seda, kui COP 29 lepiti kokku uues kliimamuutuste rahastamise eesmärgis 2035. aastaks 300 miljardit dollarit aastas, kuigi on muret selle pärast, kas sellest piisab kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemiseks.

Vestlus kliima rahastamise teemal ei ole uus müts: juba 2009. aastal lepiti Kopenhaagenis COP 15 konverentsil kokku 100 miljardi dollari suurune aastane kliima rahastamise eesmärk arengumaadele. Ja kuigi 2022. aastal saavutati see eesmärk, on ebakindlus rahalise toetuse tüübi (toetused vs. laenud) osas endiselt kuum teema.

Koostöö kiireloomulisus

Kliimamuutust kirjeldatakse sageli kui globaalset väljakutset, mis nõuab rahvusvahelisi lahendusi. Seda rõhutab ka Umweltbundesamt, mis juhib tähelepanu sellele, et rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärk on tõhus kliimakaitse, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kohaneda vältimatute tagajärgedega. Üleüldine eesmärk jääb kliimasüsteemi ohtlike häirete ärahoidmine. Ilma koheste ja ambitsioonikate meetmeteta võib aastaks 2100 toimuda globaalne soojenemine kuni 3,2 °C, millel oleks meie planeedile katastroofilised tagajärjed.

Pilk praegustele arvudele näitab, et maapind on alates 1900. aastast soojenenud umbes 1,1 °C ja kogu maailmas on vaja meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste drastiliseks vähendamiseks. Eesmärgiks jääb globaalse soojenemise piiramine tunduvalt alla 2 °C, püüdes võimalusel piirata 1,5 °C. Aeg on ülioluline ja vaatenurga muutmise vajadus on vaieldamatu.

Järgmisel konverentsil Bonnis ootavad WWF-i eksperdid koos ekspertidega konkreetseid samme tõhusama kliimakaitse suunas. Edasine sekkumine pole mitte ainult soovitav, vaid ka hädasti vajalik, et anda positiivne tõuge eelseisvale COP30 kliimakonverentsile Brasiilias Belémis.