SPD skeptiline kohustusliku ajateenistuse naasmise suhtes: mida see Bundeswehri jaoks tähendab?

SPD skeptiline kohustusliku ajateenistuse naasmise suhtes: mida see Bundeswehri jaoks tähendab?

Arutelu kohustuslikku ajateenistusse naasmise üle on Saksamaa poliitilisel maastikul taas väga populaarne. SPD parlamendifraktsioon suhtub sellesse skeptiliselt. SPD kaitsepoliitika eestkõneleja Falko Droßmann paneb südamele, et sunnile lootmise asemel tuleks keskenduda Bundeswehri infrastruktuuri parandamisele ja noortele atraktiivsetele karjäärimudelitele. "Peame noori teenistusest vaimustama," ütleb ta ja rõhutab, et pühendumust tuleks julgustada pigem veenmise kui kohustuslike meetmetega.

Seevastu liidu parlamendirühma juht Jens Spahn nõuab konkreetseid ettevalmistusi kohustuslikku ajateenistusse naasmiseks. He sees the need to ensure Germany's defense capability and emphasizes that up to 60,000 additional soldiers are needed to strengthen the Bundeswehr's personnel. Kohustuslik ajateenistus peatati 2011. aastal kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenbergi juhtimisel rahuajaks, kuid see jääb seaduslikult kehtima. Valju Deutschlandfunk Bundestag võiks kohustusliku ajateenistuse taasaktiveerida, muutes vastavat õiguslikku alust.

Personalmangel und politische Differenzen

Bundeswehri personalipuudus on nüüdseks muutunud kiireloomuliseks probleemiks. Kaitsekomissar Eva Högl ja kindralinspektor Carsten Breuer hoiatavad, et kaitsevõime säilitamiseks kuni 2029. aastani on praegu puudu umbes 100 000 sõdurist. Koalitsiooniläbirääkimistel suruvad liit ja eelkõige SPD peale ajateenistuse vajalikkust, isegi kui nende seisukohad selle korraldamise osas oluliselt erinevad. Kui liit nõuab meestele ja naistele kohustuslikku teenistusaastat, siis SPD jääb vabatahtliku kontseptsiooni juurde ja soovib ajateenistuskõlblike noormeeste registreerimist läbi suruda, et töötada välja paindlikumad mudelid.

Lisaks arutatakse, kas alternatiivsetel teenistusvormidel, näiteks „sotsiaalaastal“ neile, kes ei liitu Bundeswehriga, oleks mõtet. Need uued lähenemisviisid on aga kriitilise vaatluse all, kuna avalikkus on kohustuslikule teenistusele vastu. Kompromissiks võiks olla roheliste pakutud “vabadusteenus”, mis hõlmab ka sotsiaal- või kultuuriteenuseid, võimaldades seeläbi laiemat ulatust, millest on kasu ka ühiskonnale.

Gesellschaftliche Relevanz und zukünftige Entwicklung

Seltskondlik meeleolu jaguneb kaheks. Küsitluste kohaselt toetab üle 58% sakslastest kohustuslikku ajateenistusse naasmist, samas kui 61% nooremast põlvkonnast vanuses 18–29 lükkab selle selgelt tagasi. päevauudised viitab ka Saksamaa föderaalsele noortenõukogule, mis nõuab noortelt valikuvabadust nende teenistuskohustuste osas. Arvestades sisepoliitilisi debatte, võib see tulevikus tekitada vaidlusi.

Ajateenistus on juba taasaktiveeritud teistes Euroopa riikides, näiteks Rootsis ja Lätis, mis õhutab veelgi diskussiooni kohustusliku ajateenistuse üle Saksamaal. Föderaalvalitsus seevastu ei ole veel leidnud konkreetset ülesandekirjeldust ega nõuete planeerimist Bundeswehrile, mida vasakpoolsed eriti kritiseerivad. Vasakpoolne Christian Görke ütleb selgelt: "Kedagi ei tohiks sundida relvas teenima", mis muudab ühiskondlikud arutelud sõjaväeteenistuse üle veelgi tulisemaks.

Kohustusliku ajateenistuse teema jääb põnevaks ja väljakutseid esitavaks kõigile asjaosalistele – olgu noortele või vanadele, olgu poliitikas või kodanikuühiskonnas. Lähikuud näitavad, millises suunas vaidlused Saksamaa julgeolekupoliitilise orientatsiooni ja sõjaväeteenistuse üle tegelikult arenevad.