Kleve tähistab mesilasi: volikogu liikmed saavad magusaid sponsorlusi!

Kleve tähistab mesilasi: volikogu liikmed saavad magusaid sponsorlusi!

Kleve linn on murramas uut teed, et edendada mesindust ja mesilaste tähtsust meie ökosüsteemis. Erilise žestiga tähistatakse volikogu liikmete tänavusi sünnipäevi. Linn jagab mesilaste sponsorlusi, et toetada kohalikku mesinduskaubandust ja tekitada veidi tähelepanu. Seda algatust toetab soojalt linnapea Wolfgang Gebing, kes kutsus volikogu liikmed Kleveri loomaaeda mesilasse. Üle 20 volikogu liikme võtsid selle kutse vastu ja said lisaks sümboolsele tunnistusele ka meepurgi Kleve-Kelleni mesindusühingult Niederrhein Nachrichten aruanded.

Poliitikud said oma visiidi käigus palju teada saada mesilaste hooldamisega seotud tööst. Mesinik Marco Janßen Kleve-Kelleni Mesindusühingust teavitas osalejaid mesilaste kui tolmeldajate muljetavaldavast rollist ökosüsteemis. Need väikesed töökad olendid ei ole mitte ainult põllumajanduse jaoks olulised, vaid aitavad oluliselt kaasa bioloogilisele mitmekesisusele. Kleve linn hindab eriti koostööd mesindusühinguga ning tänu suurepärasele “mesilasnurgale” loomaaias saab külastajaid vahetult mesilaste maailmaga kurssi viia.

Pilk mesinduse ajalukku

Kleve-Kelleni mesindusühing vaatab tagasi pikale traditsioonile. Ühing asutati 1947. aastal Kleveri Mesindusühingust eraldununa. Sel ajal oli klubis 23 liiget. Sellest ajast on palju muutunud. Mesindus on aastakümnete jooksul olnud eelkõige vanema põlvkonna hobi, mis on jätnud klubisse mured noorte pärast. Kuid viimastel aastatel on alanud suundumus suurendada huvi mesinduse vastu. Ühingus on praegu umbes 30 mesindusega tegelevat kirglikku liiget erinevatest vanuserühmadest, nagu leiate Kelleni mesinike ühingu veebisaidilt.

Liikmed kasutavad erinevaid töömeetodeid ja tarude süsteeme, sealhulgas tagumisi ravitarusid ja erinevaid ajakirjatarusid. Lisaks on mõned neist aktiivsed ka looduslikus ehituses ja katsetavad tarusüsteemidega, nagu Warré taru või ühetoaline taru. Ühingu keskseks murekohaks on suhtekorraldus, et edendada teadlikkust mesilastest ja looduskeskkonnast.

Mesilaste tähtsus meie keskkonnale

Oma tolmeldamistöö tõttu on mesilased põllumajanduses, puuviljakasvatuses ja aianduses asendamatud. Praegu on maailmas umbes 102,1 miljonit mesilasperet, mis on 47% rohkem kui 1990. aastal. Ka Euroopas on mesilasperede arv positiivselt arenenud – 22,5 miljonilt 1990. aastal umbes 25,4 miljonini praeguseks. Märkimisväärne kasv 124,8% registreeriti eelkõige Lõuna-Euroopas. Need arvud rõhutavad mesilaste tähtsust ülemaailmses põllumajanduses mitte ainult Euroopas, vaid ka kogu maailmas, sellised riigid nagu Hiina, Türgi ja Etioopia on mee tootmisel esirinnas, kuna Destatis teatab.

Kleve linna eestvõttel ja Kleve-Kelleni mesindusühingu toel astutakse samm õiges suunas mesinduse edendamiseks ja mesilaste olulisuse teadvustamiseks meie looduses. Jääb üle loota, et tulevikus tunneb üha rohkem inimesi nendest olulistest tolmeldajatest vaimustust ja hindab aardeid, mida nad meile pakuvad.