NATO surve all: eksperdid hoiatavad pärast tippkohtumist nõrgenenud liidu eest!

NATO surve all: eksperdid hoiatavad pärast tippkohtumist nõrgenenud liidu eest!

Täna, 26. juunil 2025 tuleb aruanne hiljuti Haagis toimunud NATO tippkohtumisest, mida politoloog Carlo Masala peab vähem kui edukaks. Masala näeb NATO-t nõrgestununa, kuna Ukraina ei mänginud tippkohtumisel keskset rolli ja Venemaa ohtu ei tuvastatud selgelt. "Midagi on toimumas," hoiatab Masala ja näeb kaitseliitu ebakindlas olukorras.

Tippkohtumise võtmesõnum oli uue kulueesmärgi seadmine: NATO riigid peaksid aastast 2035 kulutama viis protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust kaitsele. Seda peetakse katseks USA presidendile Donald Trumpile meeldida, kuigi on kahtlusi, kas kõik liikmesriigid ka selle ambitsioonika eesmärgi ka tegelikult täidavad. Eelkõige on selle vastu avalikult sõna võtnud Hispaania ja Slovakkia, samas kui Itaalia pole otsusega rahul.

Vaadates NATO strateegiat

Geopoliitilisel maastikul jätkuvalt üliolulist rolli mängiva Ukraina sõja kontekstis kutsutakse NATO riike üles tugevdama oma kaitset ja toetust Ukrainale. ZDFheute raporti kohaselt on järgmise tippkohtumise keskseks teemaks Ukraina õhutõrje tugevdamine, Ukrainale lubatakse kokku 40 miljardit eurot. See sõltub aga suuresti USA novembris toimuvate valimiste tulemusest.

Olukord Ukrainas on sõjaliselt ummikseisus, mis suurendab NATO väljakutset. Muret tekitavad Venemaa jätkuvad rünnakud tsiviilelanike vastu, eriti Kiievis, ja kasvavad pinged Lääne sõjalises liidus.

NATO väljakutsed ja ülesanded

NATO kindral Christian Badia on rõhutanud, et uus strateegia nõuab ka vaenlase jaoks dilemma loomist. Viie protsendi SKT-st eraldamine kaitsele annab tulevikus sõjaliste eelarvete jaoks 3,5 protsenti ning infrastruktuuri ja julgeoleku jaoks 1,5 protsenti. Arvestades ülemaailmset poliitilist ebakindlust, eelkõige USA keskendumise tõttu Indo-Vaikse ookeani piirkonnale ja väljakutseid, nagu Hiina, on vaja selget strateegiat.

Nõudlus Euroopa partnerite suurema omavastutuse järele kasvab, kuna NATO ei saa enam loota ainult USA toetusele. Carlo Masala väljendab muret USA usaldusväärsuse pärast alliansis, eriti Trumpi ajal. NATO peasekretär Mark Rutte on samuti silmitsi kriitikaga pärast seda, kui Trumpile sobimatuks peetud tekstisõnum avalikuks tuli.

"Meil on hädasti vaja Euroopa strateegiat, mis asendaks USA senise panuse julgeolekusse," nõuab Masala ja soovitab tegeleda NATO personaliprobleemiga ning vajadusel kehtestada relvajõudude tugevdamiseks kohustuslik ajateenistus. Vajalik on ümbermõtlemine, et astuda vastu Venemaa võimalikule agressiivsele välispoliitikale, mis võib kümnendi lõpupoole NATO liikmesriigi proovile panna.

NATO asutati 1949. aastal, siis 12 riigiga, ning on aastate jooksul muutunud, luues partnerlussuhteid endiste vastastega, nagu Venemaa. Praegu on see julgeolekupoliitiline selgroog 32 liikmesriigile, kes peavad pingete suurenemise ajal tegema tihedamat koostööd.

Masala esitleb järgmisel laupäeval Kölnis toimuval filosoofiafestivalil Phil.Cologne oma raamatut "Kui Venemaa võidab. Stsenaarium", mis kindlasti äratab suurt huvi.