Zelenski ja ELi juhid Londonis: Ukraina uus rahuplaan!

Zelenski ja ELi juhid Londonis: Ukraina uus rahuplaan!

Täna, 8. detsembril 2025 oodatakse Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit Londonisse, kus ta kohtub olulistel kõnelustel Lääne juhtivate esindajatega. Läbirääkimistel osalevad ka liidukantsler Friedrich Merz (CDU), Briti peaminister Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Arutelude keskmes on USA rahuplaani hetkeseis Venemaa rünnaku lõpetamiseks Ukraina vastu, mille üle on Floridas juba läbi räägitud. USA ja Ukraina on vahetuse suhtes optimistlikud: Zelensky kirjeldas seda kui "keskendunud ja konstruktiivset".

USA rahuplaani kritiseeriti algselt kui "Vene soovide nimekirja". Ebaselged punktid selles plaanis puudutavad eelkõige Ukraina territoriaalseid küsimusi ja julgeolekugarantiid, samas kui Venemaa näib järgivat oma karme nõudmisi: nende hulka kuuluvad territooriumi loovutamine ja Ukraina võimalikust NATO liikmelisusest loobumine. Kiiev lükkab need punktid ägedalt tagasi. Samal ajal ei väsi Venemaa välisminister Lavrov rõhutamast, et okupeeritud alade evakueerimine ei ole arutluse all.

Rahu tee

Rahusoov Ukraina konfliktis pärineb mitmelt poolt, kuid ideed, kuidas sinna jõuda, ei saaks olla teistsugusemad. USA 28-punktiline plaan nõuab Ukrainalt karme järeleandmisi, sealhulgas Luganski ja Donetski venelasteks tunnistamist ning NATO-ga mitte ühinemist. Vastutasuks tuleks lubada julgeolekugarantiid ja Venemaa agressiooni lõpetamine. Kuid Kiievis suhtutakse nendesse nõudmistesse suure skepsisega, eriti kuna varasemad katsed relvarahu sõlmida ebaõnnestusid.

USA ja EL toetavad Ukraina seisukohta, kes jätkab püüdlemist Venemaa poolt okupeeritud alade taastamise ja julgeolekupoliitilise sideme loomise poole läänega. Vaatamata Washingtoni ja Brüsseli toetusele jääb õhku küsimus, kuidas käituda Venemaa poolt okupeeritud aladega ja milliseid järeleandmisi võiks Ukraina tegelikult teha.

Rahvusvahelised reaktsioonid

Rahvusvaheliselt on toimuva kohta erinevaid hääli. Kui USA president Donald Trump väljendas kahtlust, kas Zelenski kiidab heaks uue ettepaneku, siis Itaalia peaminister Giorgia Meloni kinnitas Ukrainale jätkuvat toetust. Ka ÜRO Peaassamblee president Annalena Baerbock andis selgelt märku, et Ukrainale ei tohiks territoriaalseid loovutamisi sundida.

Mujal maailmas oodatakse välisminister Johann Wadephulit (CDU) Pekingisse, et ärgitada Hiinat avaldama survet Venemaale tõsisteks läbirääkimisteks. Hiina on seni võtnud neutraalse hoiaku, kuid läänes on teda kritiseeritud selle eest, et ta toetab Venemaad konfliktis selle asemel, et rahu nimel tegutseda.

Püsiva lahenduse potentsiaal näib olevat veel kaugel. Kuid 6. märtsil toimuva ELi eritippkohtumisega, mis peaks käsitlema Ukraina ja Euroopa julgeoleku toetamise lahendamata küsimusi, võib rahuprotsessis peagi areneda uus dünaamika.

Järgmised sammud Londonis ning käimasolev dialoog läänepartnerite ja Ukraina vahel näivad olevat otsustava tähtsusega otsustamaks, kas rahu saab lõpuks reaalsuseks või jääb konflikt piirkonna saatuse määrajaks. Vaatame, kuidas asjad kujunevad.