Droonihäire Müncheni lennujaamas: avalikkus on mures!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Droonide vaatlus Müncheni lennujaamas põhjustas lendude tühistamise. Arutelud droonide vastu võitlemise õiguslike meetmete üle sagenevad.

Drohnen-Sichtungen am Münchner Flughafen sorgten für Flugausfälle. Diskussionen über rechtliche Maßnahmen zur Drohnenabwehr nehmen zu.
Droonide vaatlus Müncheni lennujaamas põhjustas lendude tühistamise. Arutelud droonide vastu võitlemise õiguslike meetmete üle sagenevad.

Droonihäire Müncheni lennujaamas: avalikkus on mures!

Hiljutised droonivaatlused Müncheni lennujaamas on tekitanud segadust ja tõstatavad küsimusi ohutuse kohta Saksamaa õhuruumis. Neid juhtumeid arutati podcastis “Ronzheimer”, kus ajakirjanik Paul Ronzheimer analüüsis olukorda koos “Bild am Sonntagi” poliitikajuhi asetäitja Angelika Hellemanniga. Selgus, et droonide tuvastamine on raskendatud märgistuse ja lippude puudumise tõttu. See toob kaasa ebakindluse ja pingete suurenemise lennundusjulgestuses, rõhutab Hellemann, kuna tegemist ei ole “MediaMarkti droonidega”, vaid pigem tundmatu päritoluga, mida võiksid isegi teised riigid, näiteks Venemaa, strateegiliselt kasutada. Welt teatab, et droonid võivad reisijate lennutegevuses põhjustada olulisi probleeme, halvata.

Põnevuse tõttu peatati reede õhtul ajutiselt lennutegevus Franz Josef Straussi lennujaamas. Vastavalt Zeit märgati lennuradade piirkonnas vähemalt kahte drooni, mis sundis Saksa lennujuhtimist mõnda aega sulgema. Lennutegevust jätkati aga laupäeva hommikul järk-järgult. Kokku sai kannatada 81 lendu ja umbes 6500 reisijat olid sunnitud ööbima lennujaamas, samal ajal kui ametivõimudel ei õnnestunud leida kedagi, kes nähtu eest vastutaks.

Võimude reaktsioon

Föderaal- ja osariigi politsei juurdlused ei ole seni droonide päritolu kohta konkreetset teavet andnud. Nordrhein-Westfaleni siseminister Herbert Reul hoiatas elanikkonna ebakindluse eest ja rõhutas, et iga droonilendu ei tohiks kohe Venemaaga siduda, isegi kui Hellemann juhib tähelepanu sellele, et iga nähtus võib Putini strateegilistes kaalutlustes mängida. Arutelu julgeolekuolukorra üle on aga poliitikute poolt üha tõsisemalt võetav, sest viimastel kuudel on selliseid intsidente märgatavalt sagenenud.

Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt nõuab uut lennundusjulgestusseadust, mis annaks Bundeswehrile rohkem õigusi droonide eest kaitsta. Tagesschau teatab, et lisaks plaanitavale droonikaitsekeskuse rajamisele soovib Dobrindt propageerida ka segajate ja pealtkuulamisdroonide kasutamist. Taustaks on hinnang, et droonidest tulenev oht on oluliselt kasvanud nii droonide arvult kui ka tüübilt.

Vaadates tulevikku

Baieris nõuavad poliitikud nagu siseminister Joachim Herrmann politsei volituste laiendamist, et nad saaksid kahtluse korral droone alla tulistada. Samal ajal otsitakse Euroopa plaani droonide tuvastamiseks ja nende eest kaitsmiseks, kuna see mõjutab mitut riiki. Hellemann märkis, et Ukrainas on paremad droonide tuvastamise tehnoloogiad, mis rõhutab veel üht aspekti arutelus Euroopa julgeolekuolukorra üle.

Olukord näitab, et droonivaatluste teema on aastate jooksul uinunud, kuna droonivaba õhu plaan oli ilmavalgust näinud juba 2019. aastal, kuid ellu ei viidud. Vaatluste arvu suurenemise ja sellega seotud väljakutsete tõttu nõuavad poliitikakujundajad nüüd kiireloomulisi meetmeid õhuruumi ohutuse tagamiseks.