Pärast 15 aastat: Nordrhein-Westfalenis peab õpetaja lõpuks ametliku arsti poolt läbi vaatama!
Alates 2009. aastast haige Nordrhein-Westfalenis asuv õpetaja peab 2025. aastal läbima ametliku arstliku läbivaatuse, et teha kindlaks tema sobivus töökohustuste täitmiseks.

Pärast 15 aastat: Nordrhein-Westfalenis peab õpetaja lõpuks ametliku arsti poolt läbi vaatama!
Eriti tähelepanuväärne juhtum Nordrhein-Westfalenist tekitab segadust: õpetaja oli 2009. aastast terviseprobleemide tõttu haiguslehel ja ei saanud seetõttu üle 15 aasta töötada. Valju Merkuur Selle pika aja jooksul ei võtnud tööandja mingeid meetmeid, et kontrollida tema sobivust teenistuseks. Alles 2025. aastal taotles Nordrhein-Westfaleni liidumaa ametlikku tervisekontrolli, mis peaks sisaldama ka psühhiaatrilisi hinnanguid.
Kõrgem halduskohus (OVG) Münster otsustas selles asjas, et tööandja õigus sellist uurimist tellida ei aegu ka aastatepikkuse ootamise järel. Seda põhjendati avaliku huviga toimiva halduse vastu. Õpetaja psühholoogilisi probleeme tõendavate tõendite suur arv õigustas tema teenistuskõlblikkuse igakülgset kontrolli.
Uurimiskohustus ja avaliku teenistuse seadus
Sellel konkreetsel juhul oli õpetaja ametliku tervisekontrolli korralduse peale asunud kohtusse. Selle kaebuse jättis OVG Münster aga 12. augustil 2025 rahuldamata. Alates 2009. aastast õpetajaametis mitte töötanud õpetaja oli kritiseerinud tööandja pikka tegevusetust ebaproportsionaalsena, kuid kohus ei näinud oma otsuses uurimisele juriidilisi vastuväiteid. Ka Düsseldorfi halduskohus toetas seda seisukohta, jättes rahuldamata õpetaja taotluse ajutise eksamikohustusest vabastamise kohta. Valju Beck Samuti kontrolliti, kas nende töövõimet on võimalik mõistliku aja jooksul taastada.
Arutelu keskne element on avaliku teenistuse seadus, mille suhtes kehtivad teatud reeglid. Kui riigiteenistujad kahtlevad oma töövõimes, peavad nad sageli läbima ametliku tervisekontrolli. The Lehekülje autor RA Moos selgitab, et iga pikaleveninud haigus ei too automaatselt kaasa töövõimetust. Olenevalt asjaoludest võib kaaluda ka osalise tollimaksu abikõlblikkuse või alternatiivse kasutamise kaalumist. See ilmneb ka käesoleval juhul, kus õpetaja tervisliku seisundi igakülgse hindamise otsustas arst.
Avalik huvi ja finantsaspektid
Ühiskonnale avaldab mõju ka see, et riigiteenistujad saavad erinevalt erasektori töötajatest oma täispalka tähtajatult. Taoliste töövõimetusjuhtumite selgitamise vastu on avalik huvi suur, kuna lõppkokkuvõttes koormavad need tavad maksumaksjaid. Eksamile allumisest keeldumine seab ametnikele kohustusliku pensionile jäämise või distsiplinaarkaristuse ohtu. Münsteri otsuses rõhutatakse avaliku teenistuse teenistuse sobivuse tähtsust ja tehakse selgeks, et sellistel juhtudel vastutavad ametiasutused.
Õpetaja juhtum pole mitte ainult näide bürokraatlikest takistustest, vaid tekitab ka põhimõttelisi küsimusi, kuidas riigiteenistuses pikaajaliste haigustega toime tullakse. Arutelu sellel teemal jääb kindlasti põnevaks ka edaspidi.