Hoiame mälestusi elus: Olpe linnaosa lugusid uuritud!

Hoiame mälestusi elus: Olpe linnaosa lugusid uuritud!

Walter Wolfile pole võõras lugude säilitamine, mis kujundavad meie identiteeti. Praeguses projektis vaatleb ta Olpe linnaosa paiku ja nende tähtsust kohalike inimeste elule. Wolf uurib, kuidas isiklikud elukogemused on seotud piirkonna identiteediga ja valgustab, kuidas sellised lood meid kõiki mõjutavad. Teatas sellest LocalPlus.

Kuid mitte ainult Wolfil pole huvitavaid perspektiive pakkuda: Walter Stupperich heidab pilgu Preisimaa kiriklikule ümberkorraldamisele 1821. aastal ja selle mõjule sellistele linnadele nagu Elspe, Oberveischede ja Römershagen. Need muutused religioossel maastikul on tänapäevalgi jälgitavad ja on tihedalt läbi põimunud nende piirkondade inimeste lugudega. Stupperichi analüüs näitab, et ajalooline areng on sageli järkjärguline ja siiski jätkusuutlik.

Listernohlis ja Neu-Listernohlis käsitletakse Josef Rave’i kirikukäsitlust. See räägib kohalikest kogemustest ja sellest, kuidas need on kujundanud kogukonna iseloomu. Side kirikuga ei jää seetõttu mitte ainult religioosseks, vaid ka kultuuriliseks ja sotsiaalseks nähtuseks.

Veel üks tähelepanuväärne projekt pärineb Ulrich Rauchheldilt. Ta käsitles Lõuna-Sauerlandi sundsteriliseerimise ja mõrvade julma ajalugu, mis toimusid Hadamari ja Eichbergi institutsioonides. Seni on ta juba dokumenteerinud kümme nimeliselt tuvastatud ohvrit ja lööb häirekella: Rauchheld kutsub üles jagama ohvrite kohta lisateavet, et nende mälestusi elus hoida. Sellised üleskutsed on üliolulised, et nende inimestega juhtunud ülekohus ei ununeks.

Mälestamiskultuuri tähtsus

Selliste sündmuste meenutamise olulisust näitab ka natside eutanaasia ajalugu käsitlev sari “Mälestamiskultuur ja demokraatia”. See erikogu sisaldab mitmekülgseid kaastöid ning tõstab esile meditsiinipersonali ja -asutuste kaasatust mineviku julmatesse sündmustesse. Näitusega kaasnev köide sisaldab muuhulgas aruandeid Hadamari tapmiskeskusest ja Eichbergi asutuses toimunud laste eutanaasiast. Neid üksikasju töötlevad sellised teadlased nagu Renate Rosenau ja Christoph Schmieder, kes kirjeldavad oma uurimistöö õnnestumisi ja väljakutseid. Selle väljaannete sarja kohta leiate teavet siin.

Nende teemade uurimine ei paku mitte ainult ajaloolist huvi, vaid pakub ka väärtuslikke teadmisi ühiskondlikest protsessidest, millel on jätkuvalt mõju tänapäeval. Antoloogias käsitletakse termini "eutanaasia" muutumist ja heidetakse valgust Saksamaal käimasolevale eutanaasiaarutelule.

Lisaks teaduslikele aspektidele on tähelepanu keskmes ka isiklik suhtlus mõjutatud inimestega. Siin saab selgeks, kuidas Margret Hamm, endine "Eutanaasiaohvrite ja sunniviisiliselt steriliseeritud inimeste ühingu" (BEZ) tegevdirektor, käsitleb ohvrite kohtlemist pärast sõda. Selle ajaloo koorma kandmine, mis meid kõiki seob.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et oma ajaloo teadvustamine ja selle mõju tänasele identiteedile on tohutu tähtsusega. Oluline on kuulda ja austada hääli nii Olpe linnaosast kui ka üldisest mälestuskultuurist, et anda järgmisele põlvkonnale edasi mineviku õppetunde.