Hädaabikõne 112: kuidas päästa elusid Siegenis ja selle lähiümbruses!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Siegen-Wittgensteini praegused politseiaruanded: hädaabinumbrid, liiklusõnnetused ja näpunäited hädaolukordadeks.

Aktuelle Polizeimeldungen aus Siegen-Wittgenstein: Notrufnummern, Verkehrsunfälle und Tipps für Notfallsituationen.
Siegen-Wittgensteini praegused politseiaruanded: hädaabinumbrid, liiklusõnnetused ja näpunäited hädaolukordadeks.

Hädaabikõne 112: kuidas päästa elusid Siegenis ja selle lähiümbruses!

Pilk praegustele Siegen-Wittgensteini, Altenkircheni ja Olpe politseiaruannetele näitab taas, kui oluline on kiire ja tõhus hädaabikõnede süsteem. Seda ta teatas Siegerlandi ajaleht eile erinevatest intsidentidest piirkonnas, alates liiklusõnnetustest ja lõpetades teadmata kadunud inimestega kuni vägivallakuritegudeni. Eriti kriisiolukordades palutakse kodanikel astuda õigeid samme.

Saksamaal on hädaolukordades saadaval numbrid 110 politseile ja 112 tuletõrje- ja päästeteenistustele – see disain on end tõestanud juba 1970. aastatest alates. Nende ühtsete hädaabinumbrite kasutuselevõtu taustaks oli traagiline juhtum: väike poiss suri, kuna kiirabi jõudis kohale liiga hilja. See juhtum tõi kaasa selle, et lapse vanemad propageerisid kiiret ja ühtset hädaabinumbrit, mis lõpuks viis selle kasutuselevõtuni 1973. aastal, selgub lapsevanemast. Siegen-Wittgensteini politseijaoskond.

Nii töötab hädaabikõne süsteem

Igaüks, kes helistab hädaabikõnele, peaks valmistuma viieks W küsimuseks. Mõte on öelda: kes helistab? Kus on hädaolukord? Mis täpselt juhtus? Kui palju inimesi see mõjutab? Ja lõpuks: oodake küsimusi. See protseduur aitab päästeteenistustel kiiresti ja sihipäraselt tegutseda. Tähtis on number valida ja toru katkestada alles siis, kui politsei kõne lõpetab. Liikluslõikude jaoks piisab, kui valida 110; Vajadusel teavitab politsei päästeteenistust või tuletõrjet ise.

Ajalooliselt on hädaabikõnede süsteem Saksamaal aastate jooksul oluliselt muutunud. Valju akobe.de Esimene telefoni hädaabikõne teenus loodi Berliinis 1927. aastal, kuid toona ainult politsei jaoks. Hädaabinumbri 112 kasutuselevõtt 1973. aastal kujutas endast olulist edasiminekut ja lühendas oluliselt hädaabiteenistuste reageerimisaegu. Enne telefonirevolutsiooni pidid inimesed ikka veel isiklikult politseisse või tuletõrjepunkti minema, mis hädaolukorras polnud kaugeltki otstarbekas.

Vanade kohalike telefoninumbrite kaotamisega ja ühtse hädaabinumbri kasutuselevõtuga on abi kättesaadavus muudetud oluliselt lihtsamaks kõikidele kodanikele. Tänapäeval ei kehti see mitte ainult Saksamaal, vaid kõigis EL-i riikides, kus saab kasutada numbrit 112. Lisaks aitavad uuenduslikud tehnoloogiad, nagu eCall ja spetsiaalsed hädaabikõnede rakendused, tagada abi kiirema ja tõhusama kohalejõudmise – mis on eriti kasulik vanematele või puuetega inimestele.

Kokkuvõtteks peaksime olema teadlikud hädaabikõnede süsteemi tähtsusest. See, kas me kriitilistel hetkedel õigesti reageerime, ei sõltu ainult tehnoloogiast, vaid ka meie teadmistest ja tegudest. Hädaolukorras on oluline säilitada rahu, pidada silmas eelmainitud punkte ja ideaalis anda abiks asjakohane info. Lõppude lõpuks võib igaüks meist leida end olukorrast, kus tuleb abi kutsuda.