Naturalisatsioonikriis: Saksamaa immigratsioonipoliitika ristteel!

Naturalisatsioonikriis: Saksamaa immigratsioonipoliitika ristteel!

Saksamaa immigratsioonipoliitika on löögi all. Vaatamata tohututele jõupingutustele reformimisel peetakse strateegiat läbikukkunuks. Paljud illegaalsed immigrandid otsivad jätkuvalt teed riiki, mis surub sotsiaalse infrastruktuuri, nagu päevakeskused ja koolid, oma piiridesse. Ülekoormus on igapäevane ja omavalitsuste lõimumisvõime näib olevat piiril. Foorivalitsus kehtestas kunagi juba kolme aasta pärast varjupaigataotlejatele turbonaturaliseerimise, kuid uus Merzi valitsus peatas projekti. Immigrandid peavad praegu ootama viis aastat, et saada Saksamaa kodakondsusele. Enne 1999. aastat oli see isegi 15 aastat – ajavahemik, mida on tänapäeval raske ette kujutada, mil sotsiaalsed väljakutsed tunduvad suuremad kui kunagi varem. Kriitikud kurdavad ka selle üle, et võimalus säilitada vana passi lahjendab Saksa kodakondsuse tähendust, nagu [Bild](https://www.bild.de/politik/meinung-kommentare-kolumnen/doppelte-staatsbuergerschaft-der-staat-versagen-bei-der-einmigration-69002fs3b63902fs.

Kuidas on aga lood oskustööliste sisserändega? See juhtus 1. märtsil 2020 Kvalifitseeritud immigratsiooni seadus jõustumine on oluline samm kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud spetsialistide sisserände õigusraamistiku laiendamise suunas. Nüüd on ju akadeemilistel ja erialase kvalifikatsiooniga spetsialistidel suures osas samad võimalused Saksamaale tulla. Sellegipoolest on vaja täiendavaid meetmeid, et katta tungiv vajadus oskustööliste järele, sest ilma kvalifitseeritud töötajateta on Saksamaa majandus äärel.

Uued võimalused migrantidele

Reformide paljutõotav element on punktisüsteemil põhineva võimalusekaardi kavandatav kasutuselevõtt. Sellised kriteeriumid nagu kvalifikatsioon, töökogemus, keeleoskus ja side Saksamaaga võivad siin olla üliolulised. Föderaalvalitsuse plaanide kohaselt peaksid need, keda on pikka aega talutud, saama alalise elamisloa ka töötamise kaudu võimalusel viibimise kaudu, seda enam, et Lääne-Balkani riikidest pärit kodanike juurdepääs Saksamaa tööturule on nüüdsest piiramatu, sõltumata tunnustatud kvalifikatsioonist.

Lisaks hinnatakse uute regulatsioonide administratiivset rakendamist aastani 2027. Käimas on rände, integratsiooni ja regulatsioonide võimaliku kuritarvitamise mõjude kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid – esimesi tulemusi võib oodata juba 2027. aastal. Föderaalne migratsiooni- ja pagulasteamet.

Kriitiline olukord

Väljakutseid ei tohiks alahinnata: sotsiaalne infrastruktuur kannatab üha enam kasvavate sotsiaalkulutuste ja kasvava kuritegevuse pinge all. Tunne, et immigratsioonipoliitika on läbi saamas, muutub üha valjemaks. Saksamaa maine vajab kiiresti muutmist, et jääda immigratsioonimaana atraktiivseks. Välismaalastest oskustööliste ja -tööliste integreerimine peab saama ülioluliseks punktiks, et riik püsiks pikas perspektiivis konkurentsivõimeline.

Seega jääb küsimus: kas Saksamaal õnnestub tugevdada tulemüüri illegaalse immigratsiooni vastu ja samal ajal edendada kvalifitseeritud spetsialistide sisserännet? Tee saab olema kivine, aga sellest sõltub riigi tulevik.