Metsatulekahjude oht suureneb: eksperdid hoiatavad põhjuste ja tagajärgede eest!

Metsatulekahjude oht suureneb: eksperdid hoiatavad põhjuste ja tagajärgede eest!

Kulutulekahjude oht on viimastel aastatel muutunud oluliseks probleemiks, eriti kliimamuutuste kontekstis. Samuti on hoiatatud Kaiserslauterni kohalikud metsaametid ja tuletõrjeosakonnad. Sellised eksperdid nagu Otterbergi metsandusameti juht Tobias Adam ja Kaiserslauterni piirkonna tulekatastroofide inspektor Michael Herfurt heitsid valgust põhjustele ja tagajärgedele. Murettekitav on see, et üle 95 protsendi metsatulekahjudest põhjustavad inimesed. Peamised põhjused on kasutuselt kõrvaldatud sigaretikonid, grillituled, masinatest ja kuumad autode katalüsaatorid. Isesüttimine on välistatud. Tuntud müüt, et klaasikillud võivad põhjustada metsatulekahju, on osutunud ka teaduslikult vastuvõetamatuks, nagu wochenblatt-reporter.de highlights0-st3_dage6)6.

“30-30-30 reegel” on ülioluline: temperatuuridel üle 30 °C, õhuniiskusel alla 30 protsendi ja tuule kiirusel üle 30 km/h suureneb tulekahju oht oluliselt. Adami sõnul süvendavad selliseid kriitilisi ilmastikutingimusi veelgi kliimamuutus, mis pikendab metsatulekahjude hooaega ja suurendab riski. Õnneks pole Kaiserslauternis viimastel aastatel olnud ühtegi ulatuslikku tulekahju. Sellegipoolest oli mitmeid väiksemaid missioone, näiteks Otterberger Schlossbergis või Enkenbach-Alsenbornis.

Tõhus kasutuselevõtu planeerimine ja ennetamine

Pärast 1976. aasta laastavat metsatulekahju, mis kestis 14 päeva, paranesid häire- ja reageerimisplaanid oluliselt. Tänapäeval on Kaiserslauterni linnaosa tuletõrjeosakonnal kiiremad reageerimisajad ja käsutuses kõige kaasaegsem tehnoloogia. Hiljuti katsetati uut häire- ja tegevusplaani metsa- ja taimepõlengute teemal. Grafenthaleri nõlval harjutas üle 30 päästeteenistuse, tuletõrje veevarustuse tagas aga süstiktransport tankituletõrjeautodega. Samuti on oluline, et linnaosas oleks valmis kokkupandavad mahutid 35 000 liitri vee jaoks, et saaks hädaolukorras kiiresti tegutseda, nagu lisab greenpeace.de.

Föderaalne Teadusministeerium rahastab 5 miljoni euroga ennetavat projekti „Teadmiste edasiandmine metsanduse ja tuletõrje hariduse ja koolituse kaudu” (WiTAFFF). Eesmärk on tugevdada koostööd metsaasutuste, tuletõrje ja katastroofitõrje vahel ning tõsta elanike teadlikkust metsakaitsest. Igaüks saab anda oma panuse metsatulekahjude põhjuste vastu võitlemisse, järgides näiteks selgeid metsatulekahjude ennetamise reegleid. Hariduskampaania nimega "Brennpunkt Wald" edastab näiteks järgmised põhilised käitumisjuhised:

• Kein offenes Feuer im Wald oder in Waldnähe entzünden.
• Grillen ist nur an freigegebenen Plätzen erlaubt.
• Rauchen im Wald ist von März bis Oktober in allen Bundesländern verboten.
• Das Wegwerfen glimmender Zigaretten aus dem Auto ist strikt untersagt.

Globaalne olukord ja kohalikud tagajärjed

Metsatulekahju olukord pole aga ainult kohalik probleem. Metsad kogu maailmas kannatavad inimtegevuse tagajärgede all. Paljudes Amazonase vihmametsades tehakse tulekahjusid tahtlikult, et saada endale põllumaad, eriti karjakasvatuseks ja sojaoa kasvatamiseks. Aruanded näitavad, et Brasiilia Amazonase piirkonnas on 2024. aastal metsatulekahjude arv jõudnud 20 aasta kõrgeima tasemeni. Ka siin on põud, mida süvendavad El Niño ilmastikunähtus ja kliimakriis, võtmetegur, mis suurendab tuleohtu. See draama teeb selgeks, et metsatulekahjukaitse on ülemaailmne kohustus, mis mõjutab kõiki, nagu quarks.de väidab.

Üldiselt selgub, et metsatulekahjude taga on keerulised protsessid. Lisaks tehniliste vahendite ja tegevuskavade täiustamisele on igapäevaelus ülioluline haridus ja ennetus. Meie kõigi asi on kaitsta metsi ja neid säästvalt majandada, et ka tulevased põlvkonnad saaksid ikka veel kogeda looduse ilu.