Sahara kuumus veereb sisse: Saksamaa ägab 36-kraadiste lainete all!

Sahara kuumus veereb sisse: Saksamaa ägab 36-kraadiste lainete all!

2025. aasta juuni esimesed päevad olid Saksamaal veel suhteliselt jahedad, kohati sadas vihma. Kuid ilmaolukord muutus kiiresti: alates kuu keskpaigast tõusis temperatuur järsult, eriti edelapiirkondades. 22. juunil mõõdeti Saarbrückenis juba üle 36 kraadi, mis valmistas elanikkonda ette uueks kuumalaineks. 23. juunil oli esialgu pehme, kuid alates 24. juunist on taas oodata kõrgeid külmakraade. Prognoosid 25. juuniks näitavad kohati Saksamaal taas isegi kuni 36 kraadi sooja. Vastavalt [fr.de]. et see suvi on üks kuumemaid.

Eriti mõjutatud saavad linnad ja halvasti soojustatud hooned. Nendes linnapiirkondades on kuumus sageli stressirohkem kui maapiirkondades, kus jahedamad õhuvoolud aeglustavad mõnikord kliimat mõnevõrra. Need kasvavad kuumahood, mis toimuvad iga kahe kuni kolme päeva tagant, on selge märk jätkuvast kliimamuutusest. tagesschau.de andmetel peetakse Euroopat selle muutuse levialaks: 2024. aastat on juba märgitud Euroopa ajaloo kõige soojemaks aastaks ja temperatuuri tõus on siin Saksamaal juba oma jälje jätnud.

Kliimamuutuste tagajärjed

Viimastel aastakümnetel sageli täheldatud temperatuuri tõus ei ole mitte ainult kujundanud 2025. aasta suve, vaid avaldanud märkimisväärset mõju ka viimaste aastate sündmustele. Kuumalained, põuad ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused näitavad, et Euroopa on kliimamuutuste mõjudest üks kiiremini mõjutatud. Ka Alpide liustikel on jäämassi kiire langus. Euroopa merede pinnatemperatuur tõusis 1,2 kraadi võrra, millel on otsesed tagajärjed mereelule ja rannikupiirkondadele. WMO ja Copernicuse uuringute kohaselt on äärmuslikud ilmastikunähtused tekitanud Euroopas alates rekordite algusest rohkem kui 18 miljardi euro väärtuses kahju ning need on pidevalt suurendanud loodusõnnetustes kannatada saanud inimeste arvu kogu maailmas.

Murettekitav on prognoosid, mis näitavad, et tulevased üleujutusriskid võivad paljudes Euroopa piirkondades, sealhulgas Saksamaal, suureneda. Midagi seal on, sest lisaks suurenenud kuumusele on sademete suurenemist oodata ka mujal Euroopas. Uuringud Samuti näitavad, et Põhja-Atlandi võnkumine (NAO) – Euroopa ilmastiku võtmetegur – muutub kliimamuutuste tõttu äärmuslikumaks ja võib vallandada tugevaid hooajalisi kõikumisi. Näiteks 2023. aastal tõi negatiivne NAO looderannikule tugevaid sademeid, lõunaosa aga kannatas kuumuse ja metsatulekahjude käes.

Pilk tulevikku

Mis saab edasi? Praeguste prognooside kohaselt on Edela-Saksamaal kuumalaine ja see võib 1. juuliks ületada mitu korda 35 kraadi. Eelkõige 27.-29. juunil on taas oht kuni 36-kraadiseks kõrgeks soojaks. Neid arenguid vaadates saab selgeks, kui vajalik on võtta nii ennetavaid meetmeid kui ka tõsta teadlikkust kliimamuutustest. Arvestades praegust olukorda Euroopas, on paljud linnad juba hakanud kavandama kohanemismeetmeid, et tulla toime kliimamuutuste väljakutsetega. Positiivsed trendid on esile kerkimas sellistes linnades nagu Pariis, Milano ja Bratislava.

Seega jääb üle vaid loota, et ühiskond teeb nii kuumuse kui ka võimalike üleujutusriskide osas õiged järeldused ja tegutseb ettenägelikult. Näib, et 2025. aasta suvi ei jää viimaseks kuumaks suveks.