USA Kongress kärpib ringhäälingu jaoks miljardeid – mida see meie jaoks tähendab?

USA Kongress kärpib ringhäälingu jaoks miljardeid – mida see meie jaoks tähendab?

Ameerika meediamaastikul on ees ootamas suur murrang: 18. juulil 2025 võttis USA Kongress vastu seaduse, mis kärbib avalik-õiguslikele ringhäälingutele nii välisabi kui ka föderaalset rahastamist. See juhtus napi häälteenamusega Esindajatekojas, kus häältes oli 216 jah 213 vastu. Senat hääletas kärbete poolt varem sama päeva alguses häältega 51:48 Boyeni meedia teatatud.

Kokku näeb seadus kokku umbes üheksa miljardi USA dollari (ca 7,7 miljardi euro) suuruse säästu, kusjuures 1,1 miljardi USA dollari suurused kärped puudutavad eelkõige “Avaliku ringhäälingu korporatsiooni” (CPB). CPB vastutab riigimeedia vahendite jaotamise eest sellistele organisatsioonidele nagu National Public Radio (NPR) ja Public Broadcasting Service (PBS), mis toetavad ühiselt üle 1500 kohalikult hallatava avalik-õigusliku televisiooni ja raadiojaama.

Poliitiline taust ja reaktsioonid

President Donald Trumpi pressiesindaja nimetas otsust sammuks "fiskaalse mõistuse" taastamise suunas. Vahendite eemaldamine peaks olema suunatud ka kodanike usalduse suurendamisele meedia vastu. Senaator Erich Schmitt ütles, et ringhäälinguorganisatsioonid kuritarvitasid Ameerika rahva usaldust ja on vasakäärmuslike ideoloogiate poolt haaratud. See väide tuleb kontekstis, kus ringhäälinguorganisatsioonide riiklikku rahastamist vaadatakse üha kriitilisemalt FAZ teatatud.

NPR-i tegevdirektor Katherine Maher on juba hoiatanud rahastamiskärbete negatiivse mõju eest kogukondadele ja valijatele. Ta osutas ameeriklaste kõrgele usaldusele avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vastu; Peaaegu kolm kodanikku neljast ütlevad, et usaldavad neid asutusi turvalisusega seotud hoiatuste osas. Kriitikud kardavad, et piirkondlikud ringhäälingujaamad, mis teevad tihedat koostööd NPR-i ja PBS-iga, saavad eriti tugeva löögi.

Ajalooline klassifikatsioon ja arutelu

NPR ja PBS rahastamise ajalooline perspektiiv on huvitav. Juba 2012. aastal propageerisid vabariiklased, nagu Mitt Romney, vahendite kärpimist, mis tõi tolleaegsetel presidendivalimistel kaasa tulise debati. President Obama läks valijate mobiliseerimiseks isegi nii kaugele, et sidus Romney "Sesami tänavaga". Trump on praeguses debatis kirjeldanud ka NPR-i rahastamist kui "totaalset pettust" ja süüdistanud ringhäälingut desinformatsiooni levitamises, mis õhutab veelgi arutelu aruandluse objektiivsuse üle. Globaalne fookus esiletõstmised.

Praegune olukord tekitab küsimusi objektiivsuse ja poliitiliste mõjutuste kohta. Kriitikud nagu Uri Berliner, endine NPR-i toimetaja, on juba väljendanud muret väidetava poliitilise eelarvamuse pärast. Arutelud selle üle, kas meedia peegeldab tegelikkust või teenib poliitilisi tegevuskavasid, on nii USA-s kui ka Saksamaal väga plahvatuslikud. Kui Saksamaal arutletakse endiselt avalik-õigusliku ringhäälingu parema varustuse üle, siis USA-s nähakse ühe võimalusena riigimeedia kaotamist.

President Trumpi eelseisva allkirjaga võib USA meediamaastik põhjalikult muutuda. Kärbete mõju kohalikele ringhäälinguorganisatsioonidele ja programmidele võib märkimisväärselt mõjutada teabe edastamist maapiirkondades ja õhutada veelgi niigi pingelist arutelu meedia usaldusväärsuse üle.