Punane hoiatus Kielis: peentolmukriis ohustab tervist!
Kiel hindab õhukvaliteeti alates 19. juulist 2025, tõstab esile peentolmu taset ja tervisesoovitusi kodanikele.

Punane hoiatus Kielis: peentolmukriis ohustab tervist!
Õhukvaliteedil on mõju meie tervisele – see lause on aktuaalsem kui kunagi varem, eriti tänapäeval. 18. juulil 2025 mõõdeti Kielis praegust õhukvaliteedi taset, mis annab põhjust muretsemiseks. Valju KN võrgus Bahnhofstrassel leiti peentolmu kontsentratsioon (PM10) 45 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta. Lubatud piirnorm on 50 mikrogrammi, mida võib ületada 35 korda aastas. Aga kui ohtlik see peen tolm tegelikult on?
Õhukvaliteedi hindamiseks võetakse eelkõige arvesse kolme väärtust: peen tolm, lämmastikdioksiid ja osoon. Peene tolmu kontsentratsiooni üle 100 mikrogrammi peetakse "väga halvaks", samas kui väärtusi 51 kuni 100 mikrogrammi klassifitseeritakse "halvaks". Lämmastikdioksiidi puhul klassifitseeritakse väärtused üle 200 mikrogrammi "väga halvaks". WHO juhtis tähelepanu sellele, et õhusaaste on Saksamaal suurim terviserisk, kus tahkete osakeste tõttu sureb aastas umbes 240 000 enneaegset surma.
Muret tekitavad märgid
Millised on soovitused, kui õhukvaliteet on "halb" või "väga halb"? Tundlikud inimesed peaksid vältima füüsilist pingutust õues, samas kui “mõõduka” õhukvaliteediga tuleb karta vaid pikaajalisi tervisemõjusid. Huvitaval kombel annavad ilutulestikud kaasa suure osa peentolmu saastest: aastavahetusel eraldub hinnanguliselt 1500 tonni peentolmu, mis moodustab 75% ilutulestiku aastasest heitkogusest. n-ag.de teatatud.
Üks on selge: sõltuvalt ilmastikutingimustest, nagu temperatuur, tuule kiirus ja niiskus, võib peentolmu tase kiiresti muutuda. See kajastub ka 20. aprilli 2025 mõõtmistes, mis näitasid sarnaseid väärtusi. Surve õhukvaliteedi jätkusuutlikuks parandamiseks kasvab mitte ainult ametiasutuste, vaid ka elanikkonna seas.
EL projektid ja tulevikuväljavaated
Vastuseks on Euroopa Komisjon pakkunud välja uued rangemad õhukvaliteedi piirangud, mis põhinevad WHO suunistel. Need uued piirmäärad, mis hakkavad kehtima alates 2030. aastast, toovad endaga kaasa lahknevuse varem kehtinud väärtustest, mis on üle kahe aastakümne vanad. niimoodi Föderaalne Keskkonnaagentuur Väidetavalt on see ette nähtud paljude õhusaastest põhjustatud krooniliste haiguste, sealhulgas insultide ja südameatakkide vastu võitlemiseks.
Kuid väljakutse jääb alles: suurem osa elanikkonnast hingab õhku, mille peentolmu kontsentratsioon ületab WHO suuniseid. Eriti ohustatud on haavatavad ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevad rühmad. Tee aastaks 2050 saasteainetevaba keskkonnani on veel kaugel ning elanikkonna võimalikult paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavaid meetmeid.