Kas pension on ohus? Rohelised kutsuvad kodanikukogu uusi lahendusi otsima!

Kas pension on ohus? Rohelised kutsuvad kodanikukogu uusi lahendusi otsima!

Debatis pensionikindlustuse tuleviku üle nõuab roheliste poliitik Ricarda Lang kodanikukogu sisseviimist. Ta rõhutab, et kodanike osalemise võimalus Saksamaal on föderaalsel tasandil väga piiratud. Langi sõnul on eelkõige noorem põlvkond kaotamas usaldust olemasoleva pensionisüsteemi vastu, samas kui 1950. aastate lõpust kuni 1960. aastate lõpuni sündinud “buumi” põlvkond läheb nüüd pensionile. Empiirilised uuringud näitavad, et 82 protsendile sakslastest on jäänud mulje, et neid ei võeta poliitiliselt kuulda. Lang pooldab seda, et kodanikud peaksid koos sotsiaalkindlustussüsteemide üle arutlema, ning tõstab esile ülemääraseid nõudmisi, mida sotsiaalkindlustusmaksed neile esitavad. Kodanikukogu võiks välja töötada väärtuslikke soovitusi tegevusteks, mida võiks seejärel Bundestagile esitada.

Kuidas aga selline kodanike kogu toimib? Vastavalt teabele päevauudised See koosneb 160 juhuslikult valitud 16-aastasest ja vanemast inimesest, kes on ühiskonna arvamuste ja mitmekesisuse kajastamiseks hädasti vajalikud. Sellel kodanike osalusel on Saksamaal pikad traditsioonid. Alates 1972. aastast on toimunud kokku 298 menetlust, milles on osalenud ligikaudu 35 500 inimest. Eesmärk on kajastada ühiskonda esindusrühmade kaudu. Seni pole aga kodanikukogude tegevust tsentraalselt fikseeritud, mis nüüd muutub.

Kodanike osalus ja otsedemokraatia

Kodanike suurema osaluse olulisust rõhutavad ka algatuse „Rohkem ühist” uuringu tulemused. See näitab, et enamik sakslasi pole demokraatia olukorraga rahul. Vastavalt Kodanikunõukogu 70,3 protsenti küsitletutest nõustub, et usalduse tugevdamiseks demokraatia vastu on kodanikel vaja rohkem võimalusi osaleda. Üle 64 protsendi toetab kodanikukogude loomist pakutavate lahenduste väljatöötamiseks. Juhuslikult koostatud kodanikukogude ja üleriigiliste referendumite kombinatsiooni peetakse äärmiselt positiivseks.

Kodanike osalemine ei saa mitte ainult lahendada probleeme, vaid tugevdada ka poliitilist huvi ja usaldust demokraatia vastu. Lang toetab tungivalt, et sellised protseduurid tuleks muuta siduvaks, et vältida fiktiivset osalemist. Ta juhib tähelepanu sellele, et eelmisel kodanikekoosolekul osalenud 160 liiget esitasid Bundestagi presidendile Schäublele konkreetsed nõudmised, mis peaksid võimaldama teemadel tõsiselt arutada.

Kodanikunõukogud muutuste teerajajatena

Viimastel aastatel on kodanikukogud järjest rohkem tähelepanu keskpunktis. Aastatel 2010–2019 peeti aastas keskmiselt kuus kodanikukogu, aastatel 2020–2023 aga ligi 30 rahvakogu. See areng näitab, et vajadus ja huvi otsedemokraatia järele kasvab. Kodanikukogu järgib struktureeritud protsessi: alustatakse teemade määratlemisest ja osalejate juhuslikust valikust kuni nõustamise ja tegevussoovituste väljatöötamiseni. Selliseid soovitusi võiks peagi rakendada ka pensionipoliitikas, et mingil määral vähendada lõhet ühiskonna ja poliitika vahel.

Arutelu kodanikunõukogude ja otsedemokraatia üle on seega täies hoos. Poliitilisi otsuseid saaks kodanike hääle kaudu mitte ainult läbipaistvamaks, vaid ka õiglasemaks muuta. Lõppkokkuvõttes seisneb see selle tagamises, et inimestel, keda poliitilised otsused mõjutavad, oleks samuti võimalus neis aktiivselt osaleda.