Sigmaringeni kassapidaja omastab klubi kassast üle 28 000 euro!

Sigmaringeni kassapidaja omastab klubi kassast üle 28 000 euro!

Sigmaringenis pidi 47-aastane naine silmitsi seisma oma truudusetuse tagajärgedega lolliklubi kassapidajana. Ta mõisteti süüdi pärast seda, kui ta oli mitme aasta jooksul klubi kontolt raha välja võtnud. Vastavalt aruandele Schwäbische.de Tekitatud kahju ulatub ligikaudu 28 700 euroni, mis jaguneb kokku 48 väljamakse peale vahemikus 50–800 eurot.

Juhtum avastati alles siis, kui valiti uus juhatuse meeskond. Uurimise käigus tunnistas naine, et võttis raha välja perekondlikel põhjustel. Ta tunnistas isegi WhatsAppi grupis, et aitas end raha koguda. Ka finantsaudititega manipuleerimine on üks neile esitatud süüdistusi.

Truudusetusega seotud õiguslik olukord

Aga mida täpselt tähendab truudusetus? Kriminaalkoodeksi paragrahvi 266 järgi tekib usalduse kuritarvitamine siis, kui isik kuritarvitab oma võimu ja sellega kahjustab võõra vara. See kehtib eriti ühingu juhatuse liikmete kohta, kes vastutavad ühingu varade haldamise eest. The IWW teatab, et vara eest hoolitsemise kohustus algab juhatuse ametisoleku ajal ja lõpeb tema tagasikutsumisega. Oluline on see, et truudusetus pannakse toime tahtlikult või vähemalt osaliselt tahtlikult, mis tähendab, et lihtsast hooletusest ei piisa.

Omastamise korral, mis tuleneb klubi varade mittesihipärasest kasutamisest, võib laekur näiteks kasutada raha isiklikuks otstarbeks – see on selgelt karistatav süütegu. Kriteeriumid truudusetuse ja omastamise arusaadavaks definitsiooniks annavad bmj.gv.at selgitas üksikasjalikult ja tegi selgeks, et sihtotstarbeliste annetuste kasutamist muul viisil kui ette nähtud võib samuti käsitleda usalduse rikkumisena, kui sellega kaasneb rahaline kahju.

Karistus ja tagajärjed

Riigiprokurör nõudis ühe aasta ja kümne kuu pikkust vangistust, kuid see jäeti tingimisi. Lisaks määrati 80 tundi üldkasulikku tööd. Vaatamata vihasele süüdistusele truudusetuses, paistis kohtualune kahetsusväärne ja pakkus väljavõetud raha osade kaupa tagasi maksta, mida kohtunik oma otsuses kindlasti ka arvestas. Samuti mõisteti välja igakuine vähemalt 200 euro suurune tagasimakse lollide seltsile.

Siiski jääb ebaselgeks, kas ühing hakkab kostja vastu tsiviilhagi esitama. See oleneb ka sellest, kuidas ühistu liikmed antud olukorraga toime tulevad ja kas nad soovivad tekkinud rahalist kahju õiguslike vahenditega hüvitada.

Need sündmused valgustavad direktorite nõukogu olulisi ülesandeid ja vastutust, mida iga ühingu juhtkond kannab. On ilmne, et klubi varade kaitsmine on organisatsiooni terviklikkuse jaoks hädavajalik.