Vabatahtlik hospiitsikaaslane: elu täis kaastunnet Taufkirchenis

Vabatahtlik hospiitsikaaslane: elu täis kaastunnet Taufkirchenis

66-aastane Christoph Steil teeb rahulikus Taufkircheni (Vils) kogukonnas väärtuslikku tööd vabatahtliku hospiitsiteenindajana. Ta panustab oma aega ja südant Erdingi hospiitsiühingusse umbes kaksteist tundi nädalas. Kas Sophienhospice'is, vanadekodudes või koduvisiitide ajal on Steil kõikjal, kus inimesed vajavad oma elu lõpus tuge. Eriti liigutavad on tema vestlused 70-aastase Sophienhospice'i patsiendiga, kes on kannatanud ajukasvaja käes üle kahe aasta. Ta tunneb end mugavalt ja väärtustatuna vestlustes, mis ulatuvad intensiivsest vestlusest kuni vaiksete hetkedeni, kus ta lihtsalt hoiab tal käest kinni.

"Pärast oma karjääri strateegilise ostjana tahtsin midagi teiste heaks ära teha," räägib Steil, näidates, kui oluline see vabatahtliku ametikoht talle on. Tema pühendumus kajastub ka pereõhkkonnas, mida ta hospiitsitöös kogeb. Raskesti haigete ja surevate inimeste eest hoolitsemine, toetamine ja toetamine eeldab lisaks empaatiavõimele ka laialdasi teadmisi meditsiini-, õendus-, psühhosotsiaalsetest ja vaimsetest aspektidest. Seda kinnitab ka HPN-i info, mis rõhutab, et vabatahtlikel on haiglaravis keskne roll ja nende väljaõpe on humaanse hoolduse jaoks ülioluline.

Koolitus hospiitsi kaaslaseks

Vabatahtliku hospiitsi kaaslaseks saamise tee hõlmab põhjalikku koolitust, mis kestab umbes aasta ja mida juhivad palliatiivravi spetsialistid. See koolitus põhineb Saksa Hospiitsi ja Palliatiivse Assotsiatsiooni (BHPV) spetsifikatsioonidel ja on jagatud erinevateks mooduliteks, sealhulgas põhi- ja täiendkursusteks ning praktikateks. Osalejad õpivad surevate inimeste saatmisega seotud eetilisi ja juriidilisi küsimusi ning leina ja vaimsusega toimetulekut.

“Esimesed lähetused toimuvad alati koos kogenud hospiitsikaaslasega,” rõhutab Steil. See pakub väärtuslikku tuge ja annab uustulnukatele enesekindlust. Ülesannete mitmekesisus ulatub ettelugemisest lühikeste ekskursioonideni kuni intensiivse kuulamise ja emotsionaalse toetuseni – tegevused, mida Steil regulaarselt oma kaitsealuste jagab.

• Betreuung in verschiedenen Bereichen: Zuhause, Pflegeheime, stationäre Hospize
• Hauptaufgaben der Hospizbegleiter*innen:
• Unterstützung von Schwerstkranken und ihren Angehörigen
• Haltung von Ruhe und Vertrauen in schweren Zeiten
• Öffentlichkeitsarbeit und Veranstaltungen

Missioonid ei ole ainult professionaalne väljakutse, vaid ka isiklik teekond. "Ma õppisin surma mitte kartma," mõtiskleb Steil, rääkides sellest, kuidas inimesed oma saatusega erinevalt suhtuvad. Tema kaashospiitsi õdesid ja vendi ei säästa järelevalvest. See toimub kolm korda aastas ja aitab töödelda sageli emotsionaalseid kogemusi.

Selle olulise vabatahtliku ametikoha eelduseks on avatus ja oskus mitte võtta äraütlemist isiklikult. Sest iga hetk ei ole kerge ja lahti laskmine võib mõne jaoks olla suur väljakutse. Aga tänulikkus jagatud kogemuste eest võidab. Sophienhospice'i patsient naudib oma pere ümbritsemist ja kardab nagu paljud teisedki hüvasti jätta. Ka siin on hospiitsikaaslane oluline kontaktisik.

Kõigile neile, kes on huvitatud hospiitsi kaaslaseks koolitamisest, pakub Miesbachi haiglapiirkond struktureeritud programmi, mis pakub arvukalt väärtuslikke teadmisi. Baaskursus algab 15. jaanuaril 2025 ja edasijõudnute kursus 28. märtsil 2025. Koolitus lõpeb tunnistusega, mis dokumenteerib vastavalt osalejate oskused. Täpsema teabe saamiseks võivad huvilised pöörduda otse hospiitspiirkonna poole.

Vabatahtlike hospiitsikaaslaste kasutamine mõjutab oluliselt nende inimeste elukvaliteeti, kellel on raske aeg. Nende tööd hinnatakse kõrgelt ja see aitab kaasa hospiitsi ja palliatiivravi pidevale arendamisele ja inimlikule kujundamisele, millele Christoph Steil tunneb end kogu südamest pühendununa.

Lisateavet koolituse sisu ja pakkumiste kohta leiate veebisaidilt Merkuur, HPN ja Miesbachi haiglarajoon.