Harvardi professor hoiatab: nii seavad vanemad ohtu oma laste keelelise arengu!

Harvardi professor hoiatab: nii seavad vanemad ohtu oma laste keelelise arengu!

Harvardi professor Catherine Snow märgib hiljutises arutelus laste keelearengu üle, et paljud vanemad suhtuvad oma laste keele omandamisse põhimõtteliselt valesti. Tema sõnul keskenduvad paljud emad-isad oma väidete sisule keskendumise asemel liigselt väikelaste grammatika parandamisele. Need võivad olla individuaalselt keerulised olukorrad, kus lapsed püüavad väljendada keerulisi mõtteid.

Tunnetuse ja hariduse professor Snow rõhutab, et keeleküllane keskkond on keeleoskuse arendamiseks ülioluline. Sellise keskkonna põhitegurid on rikastavad elemendid, nagu paljud vestlused täiskasvanutega, küsimuste esitamise võimalused ja kooslugemine. Lastel, kes naudivad seda tuge, on paremad võimalused tervislikuks keelearenguks. Hiljutiste uuringute kohaselt ei ole umbes 15 protsenti lastest kaheaastaseks saades veel ületanud 50 sõna piiri, mistõttu nad on nn hilised kõnelejad ja võivad põhjustada keelearengu probleeme.

Esimeste eluaastate tähtsus

Keele arengu jaoks on otsustava tähtsusega kolm esimest aastat, nagu rõhutab Würzburgi ülikooli logopeed Nathalie Frey. Samuti hoiatab ta, et koolieas tähelepanuta jäetud keelearengu häired võivad sageli põhjustada lugemis- ja õigekirjaraskusi. Lapsed peaksid 18–24 kuu vanuseks teadma vähemalt 50 sõna, et saaksid õigel ajal oma esimesi sõnaühendeid õppima hakata. Igaüks, kes ravib liiga hilja, riskib nende raskuste süvenemisega.

Keele arenguhäired on tavalised; haigestub umbes 6–8% kõigist lastest. Need võivad esineda erinevates vormides, alates hääldushäiretest kuni keerukamate häireteni, nagu düsgrammatism või semantilis-leksikaalsed häired. Viimased tõendid näitavad, et nende häirete varajane avastamine ja ravi on ülioluline. Varajase sekkumise programmid on lahenduse oluline osa. Need pakuvad individuaalset tuge keeleprobleemide tuvastamiseks ja parandamiseks.

Praktilised näpunäited vanematele

On ülioluline, et vanemad jälgiksid oma laste keeleoskust ja ei võrdleks end teiste lastega. Soovitatav on pidada sõnavarapäevikut, et dokumenteerida oma lapse edusamme. Kui on muresid, tuleks pöörduda lastearstide või logopeedide poole, et lasta keeletaset professionaalselt hinnata.

Varajased tugimeetmed, näiteks eriteraapiate pakutavad meetmed, võivad anda olulise panuse keeleoskuse parandamisse. Need meetmed on sageli mõeldud mänguliseks, et lapsi aktiivselt õppeprotsessi kaasata. Regulaarsed vestlused vanemate, terapeutide ja laste vahel on olulised, et jälgida edusamme ja pakkuda sihipärast tuge.

Praktikas võib abiks olla lihtsate lõbusate harjutuste integreerimine igapäevaellu, et edendada keele arengut. Järelhoolduse pakkumised on olulised ka igapäevasesse kooliellu ülemineku hõlbustamiseks. Varase ja tasakaalustatud toetusega saab vältida hilisemaid probleeme ning mõjutada positiivselt sotsiaalset ja akadeemilist arengut.

Soovime julgustada kõiki lapsevanemaid olema valvsad ja õigel ajal abi otsima. Sest nagu professor Snow rõhutab, peitub meie laste keelelise tuleviku võti nende esimestes eluaastates.