Hesse karmistab väljasaatmispoliitikat: rekordarv ja vähem varjupaigataotlejaid!

Hesse karmistab väljasaatmispoliitikat: rekordarv ja vähem varjupaigataotlejaid!

Kiiresti muutuval rändepoliitika maastikul näitab Hessen 2025 silmatorkavat suunda: aasta esimesel poolel tõusis väljasaatmiste arv 1017-ni, mis vastab ligi 30% kasvule võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kuigi see võib tunduda julgustav, on arvude taga tõsine humanitaardebatt. Valju Hesse näitus Siseminister Roman Posecki (CDU) juhitav föderaalvalitsus on selgelt öelnud, et sellised meetmed on vajalikud, isegi kui need võivad kaasa tuua isiklikke raskusi.

2024. aastal toimus Saksamaal kokku 20 084 väljasaatmist. 2025. aastal on Hessenist pärit arvud osa suuremast trendist, sest süstemaatiliselt on kasvanud väljasaatmise struktuurid ka ülejäänud riigis. Tee väljasaatmiseni on sageli pikk. Väljasaatmiste läbiviimiseks tuleb esmalt varjupaigataotlused tagasi lükata. Inimesed, kelle taotlus on tagasi lükatud, peavad Saksamaalt teatud aja jooksul lahkuma või võivad riskida asjaomaste ametiasutuste sunniviisilise väljasaatmisega, näiteks Föderaalne kodanikuhariduse agentuur selgitas.

Saabujate kokkuvarisemine

Kui väljasaatmiste arv kasvab hüppeliselt, siis saabuvate pagulaste arv langeb järsult: 2025. aasta esimesel poolel registreeriti vaid 4141 pagulast. See on ligikaudu 40% vähenemine võrreldes eelmise aastaga, mis näitab, et rändevood on oluliselt vähenenud ja võib olla märk karmimatest varjupaigapoliitikast.

Siseminister Poseck teeb selgeks, et Hesse saab keerukate väljasaatmisprotsessidega toimetulemisel tugineda headele struktuuridele. 2025. aasta mai lõpuks oli juba 118 koolitus- või töösuhetest tulenevat lubamist, mis on väike kasv võrreldes eelmise aasta 108-ga. Siiski jääb küsitavaks, kas varjupaigataotlejate arvu vähenemiseni viivad just föderaalvalitsuse nõutud meetmed ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks.

Õigusraamistik ja rahvusvahelised probleemid

Varjupaigataotlejate väljasaatmise ja tagasilükkamise õiguslik alus on keeruline. Järgida tuleb riiklikke, Euroopa ja rahvusvahelisi eeskirju. Aga niimoodi Meediaintegratsiooni instituut varjupaigataotlejaid ei tohi piiril tagasi saata, kui ei ole täidetud seadusega kehtestatud eritingimusi. 7. mail 2025 andis föderaalne siseministeerium välja käskkirja, mis aga pälvis laialdast kriitikat, eriti naaberriikide poolt, kes asusid asüülitaotlejate tagasisaatmise vastu.

Paljude jaoks on tee turvalise elu poole Saksamaal endiselt raske. Hoolimata olemasolevast raamistikust peavad varjupaigataotlejad olema piirikontrolli ja nende taotluste läbivaatamise ajal õiguslikult kaitstud. Kesksel kohal on nn mittetagasisaatmise põhimõte, mille kohaselt tuleb inimesi enne tagasilükkamist kontrollida nende päritoluriigis võimalike ohtude suhtes. Seetõttu on kavandatud tagasilükkamised kriitilise vaatluse all.

Saksamaa liidumaades üha enam esile kerkiv väljasaatmispoliitika tõstatab arvukalt õiguslikke ja eetilisi küsimusi. See, kas võetud meetmed ka tegelikult soovitud mõju annavad, selgub ilmselt pagulasolukorra edasise arengu käigus.