PETA võitleb kährikujahi vastu: üleskutse loomakaitsele Kasselis!

PETA võitleb kährikujahi vastu: üleskutse loomakaitsele Kasselis!

Kasselis tekitab tuliseid vaidlusi kähriku edaspidise käsitlemise üle. PETA on vastanud arutelule vastupetitsiooniga “Kasselis kährikuid ei tohi tappa”, tuues välja nende loomade küttimisega seotud väljakutsed. PETA pressiesindaja Vivien Lengemann teatas veebipõhisest petitsioonist saidil change.org, millel oli teisipäeva seisuga juba ligikaudu 750 toetajat. Seevastu on veel üks rahva seas populaarsem petitsioon, millel on ligikaudu 470 toetajat ning mille algatasid Bioloogilise mitmekesisuse keskus ja kodanikualgatus Pro Habichtswald. See nõuab Kasselis invasiivsete liikide vastu võitlemist. [HNA] teatab, et PETA tsiteerib uuringuid, mis näitavad, et jahipidamine ei vähenda kähriku populatsiooni.

Teadus on toonud fookusesse ka pesukarude ümber käiva arutelu. Frankfurdi Goethe ülikooli teadlased on avastanud mõned müüdid loomade kohta. Tegelikult on pesukarud Saksamaal kõike muud kui kahjutud metsloomad. Asurkonda hinnatakse 1,6–2 miljonile ja sellistes linnades nagu Kassel on üle 100 kähriku 100 hektari kohta. Loomad ohustavad kohalikke liike, sest nad külastavad spetsiaalselt kahepaiksete ja maapinnal pesitsevate lindude pesitsusalasid. Seda tehes tapavad nad sageli rohkem munasid, kui nad tegelikult kasutada suudavad, mis kiirendab ohustatud liikide vähenemist. Seisukohadokumendis tuvastasid teadlased ka üheksa levinud müüti pesukarude kohta, sealhulgas väärarusaama, et jahipidamine ei mõjuta paljunemisvõimet. [Uni Frankfurt] rõhutab ka, et pesukarude kastreerimist oleks praktilise lahendusena peaaegu võimatu rakendada.

Jahipidamise raskused

Hesseni jahimehed suhtuvad kavandatavasse aastaringse kährikujahisse skeptiliselt. Bioloogid hoiatavad, et ühekülgne küttimine, eriti poegivate emaste puhul, võib suurendada sündimust. Nannette Welk, loomaarst ja pesukarude spetsialistide rühma juht, pooldab bioloogilisi tõrjemeetmeid, nagu steriliseerimine ja kastreerimine. Elupaika jäänud steriliseeritud isased koerad takistavad uute kährikute sisserännet. Praegused jahiplaanid võivad seetõttu olla kahjulikud ja viia isegi populatsiooni suurenemiseni. [Loodus ja maastik] osutab vajadusele mõelda ümber traditsioonilised jahipidamise meetodid ja tugineda selle asemel mahepõllumajanduslikule majandamisele.

Uus vaatenurk pesukarudele on tekitanud nii poliitilisi kui ka avalikke arutelusid. Viimase 10 aasta jooksul on EL heaks kiitnud meetmed invasiivsete liikide tõrjeks, mida on teistes riikides juba edukalt rakendatud. Hessenis on kavas järgmise kolme aasta jooksul alustada tasuta kastreerimisprojekte. See on aga vastupidine metsloomajaamades abivajavate noorloomade arvu suurenemisele, keda enam loodusesse ei lubata, mis toob kaasa tapmiste või tulistamiste arvu kasvu kohapeal.

Saab näha, kuidas olukord areneb ja kas linnavalitsus võtab erinevaid pöördumiste tegijaid kuulda. Kährik on end Saksamaal maastiku osana kehtestanud aastate jooksul – kuid tema kohalolek siin enam kui 100 aastat toob kaasa ka väljakutseid, millest ei saa mööda vaadata.