Ajamuutus on lõpuks läbi! Seega kogeme naasmist talveaega

Ajamuutus on lõpuks läbi! Seega kogeme naasmist talveaega

See aeg on jälle käes: öösel vastu 25. oktoobrit 26. oktoobrini 2025 keerame kellad ühe tunni võrra tagasi. Kell 3:00 on alles kell 2:00 – tund aega veel magada ja viimane hüvastijätt suveajale. Tagasipöördumine Kesk-Euroopa aja (CET) juurde tähistab muutust, mille tulemuseks on arvukad arutelud selle traditsiooni mõttekuse ja mõttetuse üle. Celler Presse rõhutab, et see ajamuutus on alguse saanud 1916. aasta esimesest maailmasõjast ja tutvustas energiat paremini säästa.

Suveaeg ise kehtestati püsivalt 1980. aastal ja oli algselt mõeldud energiakulude vähendamiseks. Sellest ajast alates on see Euroopa kalendris kindlalt ankurdatud. Kellad keeratakse edasi märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi oktoobri viimasel pühapäeval. Hoolimata Euroopa Liidus kehtivatest ühtsetest regulatsioonidest on ajamuutus endiselt tuline teema. 2018. aasta ELi veebiküsitlus näitas, et selge enamus kodanikest soovib selle muudatuse tühistada. Kuid SWR teatab, et Euroopa tasandil pole veel lõplikku otsust tehtud.

Mõju tervisele

Regulaarselt arutatakse ka küsimust ajamuutuse tagajärgedest tervisele. Uneuurija dr Hans-Günter Weeß selgitab, et kellakeeramist seostatakse sageli uneprobleemide ja keskendumisraskustega. Suveajale üleminekut peetakse eriti problemaatiliseks, kuna see rikub meie keha sisemist tasakaalu, nagu NDR kirjeldab.

Huvitaval kombel põhjustab talvele naasmine vähem terviseprobleeme. Üleminekuprotsessil on aga omad lõksud – lähinädalatel peavad autojuhid õhtuhämaruses ootama suuremat metsloomadega seotud õnnetuste riski. DAK-i arvud näitavad, et umbes 30% sakslastest kannatab pärast ajamuutust väsimuse ja unehäirete all. Eriti tugevalt kannatavad naised ja inimesed vanuses 45–59 aastat.

Ajamuutuse tulevik

Arutelu ajamuutuse kaotamise või säilitamise üle on endiselt põnev. Kriitikud väidavad, et püsiv ümberlülitamine ei aita tegelikult energiat säästa. Teadlased hoiatavad, et püsiv suveaeg võib talvel kaasa tuua riskantse pimeda stsenaariumi, kuna päevavalgus algab alles kella üheksa paiku. NDR mainib ka südamehaiguste ja migreenihoogude suurenenud riski pärast ajamuutust.

Kokkuvõttes selgub, et ajamuutus on siiski kahe teraga mõõk: ühelt poolt rõõm pühapäevase “pikema” öö üle, teisalt aga sellega kaasneda võivad terviseriskid ja sotsiaalsed koormused. Saab näha, kas me ei pea enam pikemas perspektiivis kellasid ümber vahetama. Igal juhul on järgmine võimalus kellaaega muuta 2026. aasta märtsi viimasel pühapäeval, mil läheme taas üle suveajale.