Põldhamstrite päästmine Göttingenis: 24 looma alustavad uut elu!

Põldhamstrite päästmine Göttingenis: 24 looma alustavad uut elu!

Göttingenis läheb heinamaa väikestel ehitajatel – põldhamstritel jälle paremini. Täna lasti linna lõunaosas loodusesse 24 neist armsatest närilistest. Aktsiooni viis läbi AG Field Hamster Protection Alam-Saksimaa käivitati ja taotleb ambitsioonikat eesmärki luua umbes 100 loomast koosnev stabiilne populatsioon. Oma elustiili kaudu aitavad need kohevad sellid kaasa mulla viljakusele ja on samal ajal oluliseks toiduallikaks röövlindudele, näiteks punalohedele. Kuid nende populatsiooni vähenemine on murettekitav, muu hulgas ebasobiva põldude istutamise tõttu.

Põld, kus hamstrid praegu elavad, on kahe hektari suurune ja rebaste eemal hoidmiseks kindlustatud elektriaiaga. Et loomadele kolimine võimalikult meeldiv oleks, viidi nad tuttava heina ja iluauguga varustatud puuridesse. Need kastid ei paku mitte ainult kaitset röövlindude eest, vaid hõlbustavad ka hamstrite uue keskkonnaga harjumist. Hildesheimi loomad, kellel on sellised nimed nagu Flora, Axel ja Cleo, on nüüd osa ulatuslikust kaitseprojektist, mida jälgitakse tähelepanelikult. Plaanis on ala hamstrisõbralikult majandada, kus närilised saaksid end peita ja toitu leida.

Edu ja väljakutseid

Hea uudis on see, et põldhamstrid lasti möödunud aastal sarnastes tingimustes edukalt loodusesse. Arvatakse, et umbes kümme neist loomadest elas talve üle, viies populatsiooni umbes 30-ni. Loodusesse laskmine moodustab aga vaid osa üldisest programmist. Vastavalt National Geographic Euroopa hamstrite jaoks on ka teisi kaitsealuseid elupaiku kogupindalaga 55 hektarit. Väidetavalt vohavad siin taliterad ja muud toitvad taimed, mis pakuvad väikestele karusloomadele piisavalt toitu ka talvel.

Eriti hea meel on see, et väga hästi võeti vastu ka 2025. aastal Põhja-Saksimaal käivitatud põldhamstrite kaitse projektid. Juba on edukalt loodusesse lastud 15 põldhamstrit eesmärgiga integreerida kuni 200 looma. Eelmisel aastal sai 71 Euroopa hamstrit nautida uusi elupaiku, samas kui teadusliku seire käigus dokumenteeriti vabastamisaladel üle 200 uru. Leipzigi loomaaed, kes on selle suuremahulise projektiga seotud, rõhutab, et optimaalsed elamistingimused piirkondades on repatrieerimise õnnestumise jaoks üliolulised.

Pikaajaline plaan

Tuleviku väljakutse on luua täiendavaid koridore, mis ühendaksid erinevaid Euroopa hamstrialasid, et tagada pikaajaline ellujäämine. Sellega seoses tuleb projektidele kaasata veelgi rohkem põllumehi. Edu ei sõltu ainult loodusesse laskmisest, vaid ka sobiva elupaiga loomisest väljaspool kaitsealasid, mis tagab näriliste ellujäämise.

Arvukad algatused ja põldhamstrite toitmise oskuslik käsitlemine tõestavad, et nende elupaiga jätkuv majandamine ja säilitamine on ülimalt oluline. Seda enam vajame huvitatud põllumeeste ja looduskaitseorganisatsioonide pühendumust, et euroopa hamstril oleks hea tulevik Alam-Saksimaal ja kaugemalgi.