Prügikaos Goslaris: elanik tõstab häiret keskkonnareostuse pärast!

Prügikaos Goslaris: elanik tõstab häiret keskkonnareostuse pärast!

Väikeses Goslari linnas, mis on tuntud oma maaliliste matkaradade ja muljetavaldavate ajalooliste vaatamisväärsuste poolest, on elanike seas üha suurem rahulolematus. Kaunis linn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, seisab silmitsi murettekitava probleemiga: illegaalne jäätmete ladestamine suureneb ja see põhjustab rahutusi. Harzi piirkonnast pärit pühendunud naine juhtis hiljuti Facebookis tähelepanu pahameelele ja postitas šokeerivad pildid hooletult minema visatud prügist. Näha saab muuhulgas kahte teeservas lebavat prügikotti, samuti pesukorvi ja tooli, mis ojja visati. Need arusaamad näitavad selgelt, et midagi on valesti.

Elanik väljendas oma pahameelt nende inimeste käitumise üle, kes suhtuvad tema linna keskkonda ja ilu nii hoolimatult. Tegelikult peetakse ebaseaduslikku kaadamist keskkonna- või haldusõiguserikkumiseks, mis tähendab, et see ei ole mitte ainult taunitav, vaid ka karistatav. Ebaõige kõrvaldamise tõendamisel ähvardab rahatrahv ja kuni viieaastane vanglakaristus. See näitab, et te ei soovi mitte ainult rohelist oaasi oma koduuksel, vaid peate kartma ka õiguslikke tagajärgi.

Õiguslik alus Saksamaal

Aga mis täpselt on nende seaduste taga? Keskkonnaõiguse rikkumise kvalifitseerimine haldusõiguserikkumiseks või kuriteoks sõltub süüteo raskusest ja on seadusega selgelt reguleeritud. Seadusandja on loodusvarade hävimise vastu võitlemiseks kehtestanud palju erinevaid keskkonnaseadusi. Need ulatuvad loata kooskõlastamist nõudvate süsteemide ehitamisest ühisveevärgi ohustamiseni, mille eest võib karistada kuni viieteistaastase vanglakaristusega.

Föderaalne keskkonnaagentuur on muu hulgas tegelenud selliste tegude eest vastutusele võtmisega. Näiteks kõik, kes alustavad ettevõtlusega ilma loata, peavad ootama suuri trahve – võlgu võib tulla kuni 50 000 eurot. Eriti tõsistel juhtudel võivad ettevõtete trahvid ulatuda isegi kümne miljoni euroni. Siin on selge, et Saksa seadused ei saada mitte ainult selget sõnumit, vaid nende eesmärk on ka edendada keskkonnateadlikku käitumist ja karistada ebaseaduslikke tegevusi.

Tõsta üldsuse teadlikkust

Arutelu keskkonnakaitse üle on Saksamaal väga elav. 2012. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et üle kolmandiku vastanutest pidas keskkonna- ja kliimakaitset oluliseks. Umbes 60 protsenti kutsuvad föderaalvalitsust üles võtma looduse kaitsmiseks jõulisemaid meetmeid. Sellegipoolest näitab igapäevaelu, et keskkonnasõbraliku transpordi osas on paljudel veel arenguruumi.

Keskkonna- ja looduskaitse ei ole mitte ainult kohustuslik, vaid on jätkuvalt ka suur sotsiaalne probleem. Oluline on tõsta elanikkonna teadlikkust sellest teemast. Sest keskkonnakaitse puudutab meid kõiki – olgu siis väikeses ulatuses meie enda keskkonnas või globaalsel tasandil.

Kui Goslari ja mujal kodanikud koos tegutsevad ja kaebustele osutavad, nagu Harzi naise puhul, siis on meil hea võimalus oma keskkonda kaitsta ja linnade ilu säilitada. Lõppude lõpuks on meie kõigi kohustus hoida maailm, milles elame, puhas ja elamist väärt.